Lageraie ohus Märjamaa metsapark sai esmase õiguskaitse
18. veebruar 2021, 12:56
Raplamaal asuva Märjamaa lauluväljaku äärne metsapark sai planeeritud lageraie vastu kohtust esmase õiguskaitse kohtuotsuse tegemiseni.
Halduskohus võttis kolmapäeval menetlusse detsembri lõpus Märjamaa elanike esitatud uue kaebuse Märjamaa lauluväljaku metsapargis planeeritava lageraie takistamiseks, mis varasem korra juba ka riigikohtuni jõudnud, teatas Raplamaa Loodushoiu MTÜ esindaja neljapäeval.
Kehtivas Märjamaa üldplaneeringus on palju vaidlusi tekitanud alad defineeritud elanike jaoks metsapargina, samuti ütleb üldplaneeringu seletuskiri, et parkide ja haljasalade eesmärk on luua alevi elanikele meeldiv elukeskkond ja säilitada alevi hea maine. Seni on jäänud Eesti õigusruumis aga määratlemata, kas detailplaneeringuga sätestatud metsapark peaks olema omavalitsuse poolt elanike jaoks tagatud tervikliku elukeskkonna osa, mille kaitsmine ja säilimine on elanike jaoks tagatud või kuulub ka üldplaneeringuga määratletud parkmets ostmiseks-müümiseks lageraie eesmärgil.
«Keskkonnaameti praegune metsateatiste väljastamise süsteem on automatiseeritud, keegi ei kontrolli väljastatud raielubade vastavust üldplaneeringuga. Küll aga on riigikohus teinud sellekohase lahendi, mille tulemusena peaks keskkonnaamet muutma senist metsateatiste väljastus süsteemi. Hetkel ei ole näha keskkonnaameti poolt selleks mingit huvi ning kodumetsade kaitse sõltub endiselt kodanike aktiivsusest,» ütles Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar.
«Meil on vaja muutust keskkonnaameti suhtumises kohalikesse elanikesse, kellel on ometigi õigus oma kodumetsade kaitseks sõna sekka öelda. Loodetavasti hakkab riik peatselt arvestama ka inimeste põhjendatud arvamustega,» märkis ta.
Metsapark on lageraieohus alates oktoobrist 2019, mil keskkonnaamet väljastas metsateatised raieõiguse ostnud Stora Enso Eesti AS-ile. MTÜ Eesti Metsa Abiks ja juuratudeng Tiina Georgi toetusel alustaski Märjamaal elav Mari Laanesaar 2020. aasta veebruaris kohtuteed lageraiet lubavate metsateatiste tühistamiseks. Kohtuvaidlus jõudis välja riigikohtuni, kuid metsateatiste aegumise tõttu kohtuvaidlus lõpetati. Enne seniste metsateatiste aegumist väljastas keskkonnaamet aga juba uued metsateatised lageraieks, mida Märjamaa elanikud halduskohtus uuesti ka vaidlustasid.
Tiina Georgi hinnangul võib positiivne kohtulahend luua pretsedendi – seda muuhulgas isiku õigustes oma elukeskkonnale, mis vastab tervise- ja heaoluvajadustele. «Vanad metsad on olulised ka kliimamuutustega kohanemisel ning süsiniku säilitamisel puudes ja mullas, luues sellega inimestele hädavajaliku puhta elukeskkonna. Eestis on alates 1990. aastast metsa süsinikusidumine agressiivse metsaraie tõttu poole võrra vähenenud. Kui riik suhtub kliimamuutuste piiramisse tõsiselt, ei tohiks isegi kaaluda lauluväljaku metsapargi laadsete metsade raiumist – seda enam, et suur osa Eestist varutud puidust põletatakse Euroopa ahjudes taastuvenergia sildi all.»
Kaebuse andsid kohtusse Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Fridays For Future ja eraisikud. Kaebajaid esindab advokaadibüroo RASK.
Eriline tänu Suurbritannia keskkonnaorganisatsioonile Lifescape Project ja USA keskkonnaorganisatsioonile Partnership for Policy Integrity (PFPI), tänu kellele kohtuasjaga jätkamine võimalikuks sai.