Riigi eesmärk ei täitunud - huvi kutsehariduse vastu on endiselt kasin

Haridus- ja teadusministeerium otsustas täielikult korda teha Viljandi kutseõppekeskusele kuuluva Vana-Võidu mõisa ja selle taga asuva kutsekooli spordihoone. Suure ehituse maksumus ulatub hinnanguliselt 2,7 miljoni euroni. Foto: Elmo Riig

2014. aastal seadis riik sihiks, et kümnendivahetuseks jätkab 35 protsenti põhikooli lõpetajatest oma kooliteed kutseõppes. Riigikontrolli analüüsist aga selgub, et viimase kümnendi jooksul noorte valikutes muutusi ei näi. Jätkuvalt on kutseharidus populaarsem venekeelsete õpilaste seas. 

Aastaid tagasi riigi seatud eesmärgi suunas pole liikumist märgata ja 2019. aastal jätkas kutseõppes veidi üle veerandi põhikooli lõpetanutest. Selline osakaal pole kümnendi jooksul ka muutunud. Enim eelistavad põhikooli järel kutseharidust poisid ja vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad. Seda võib riigikontrolli hinnangul põhjendada ka vähene eesti keele oskus - eesti õppekeelega põhikoolilõpetajad valivad kutsehariduses jätkamise peaaegu poole harvem. 

Hiiumaal ja Saaremaal on kutsekoolide menu hoopiski vähenenud. Kui 2010. aastal oli saartel kutsekoolides edasiõppijaid põhikoolilõpetajate seast üle kolmandiku, siis 2019. aastal on nende osakaal juba väiksem. Kutseharidusõppes jätkajate osakaal on märkimisväärselt vähenenud ka Viljandi ja Jõgeva maakonnas, Harjumaal on huvi tõusnud vaid protsendi võrra. 

Küll aga on eesmärk täitunud neljas maakonnas ja lisaks Ida-Virumaale ja Valgamaale on noorte huvi kutsehariduse vastu tõusnud ka Raplamaal ja Pärnumaal. 

Koolivõrgu ümberkorraldus pole aidanud

Ümberkorraldused koolivõrgus, näiteks põhihariduse ja gümnaasiumiosa eraldamine, võimaldab noortele suuremat valikut, kuid kutsehariduse eelistajaid pole see juurde toonud. Koole, kus saab õppida 1.–12. klassini, on enim alles jäänud Põhja-Eestisse.

Aastatel 2010–2019 on üldhariduskoolides õpingute jätkajate osakaal püsinud vahemikus 71–73 protsenti ning kutsehariduskoolide puhul vahemikus 27–29 protsenti. 2019. aastal õppis üldhariduskoolis edasi 73 protsenti ja kutsehariduskoolis 27 protsenti õpilastest. Õpilaste haridusvalikud pole seega aastatega eriti muutunud.

Riigikontrolli täpsema analüüsiga saab tutvuda nende veebilehel.