SINNA JA TAGASI. Suletud väravad

Krister Kivi
, ajakirjanik
Copy
Miljoni maksvad automaatväravad on Eestis pea alati suletud, sest napib inimtööjõudu. FOTO: Krister Kivi
Miljoni maksvad automaatväravad on Eestis pea alati suletud, sest napib inimtööjõudu. FOTO: Krister Kivi Foto: Krister Kivi

Euroopa Liidu välispiiri ületada tundub pika kodus istumise järel erutav ja ohtlik. Maailm näib teisel pool pime ja tume otsekui keskaegne ookean, üle mille karavellid siiski teele läksid.

Seda enam on tore avastada, et oled oodatud ja usaldatud. Ja mida muud võiks signaliseerida see, et näiteks Ühendkuningriik laseb Euroopa Liidu passi omanikel kasutada piiri ületamiseks endiselt automaatväravaid.

Kas sellist asja võimaldab Eesti kodanikele ka Eesti, vähemasti riigist lahkumiseks? Not so much!

Väravad on meil olemas küll, paigaldatud koguni teist korda, sest esimesed ELi liitumise järel installeeritud passikontrolliväravad olevat jõudnud enne uute hankimist moraalselt vananeda. Kuid pea alati, kui olen Tallinna lennujaama sattunud, on passikontrolli järgmise põlvkonna automaatväravatele ette veetud punane lint.

Suunduda tuleb ikkagi putkadesse, milles istuvad range olekuga politseinikuprouad (kes minu tähelepaneku kohaselt ei kanna maski), ning esitada end koos oma dokumendiga inspekteerimiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles