Soovid panustada Tartu energiatulevikku? Anna endast märku!

Foto: A. Roose

Kas olete tabanud end mõttelt, et tahaks ise otsustada enda tarbitava elektrienergia eest ja säästa elektrikuludelt, aga ei tea kuidas seda teha? Võibolla on Teie hinges soov toota ise endale vajaminev elekter, kuid see vajab suurt investeeringut ja ruumala. Või ehk soovite teenida lisatulu päikesepaneelide omanikuna?

Üks võimalik lahendus nendele soovidele on luua päikeseenergia tootmisüksus. Linnas on seda võimalik teha ühiselt koos mõttekaaslastega oma kogukonnas, moodustades energiaühistu. See pakub olulist säästu elektrikuludelt (omatarbe korral), isiklik alginvesteering on väiksem ning vajalikku pinda on ühiselt otsides lihtsam leida. Lisaks on võrdselt jagatud ettevõtlusrisk ühistu liikmete vahel. Ühistus tegutsedes suurenevad ka liikmete teadmised ja kompetents energiaküsimustest ning igapäevase asjaajamise ja paberimajanduse võtab enda peale energiaühistu.

Kui see tundub Teile põnev ja Teie elukohaks on Tartu linn, siis nüüd on aeg tegutseda. Viimase aasta jooksul on linna ametnikud koos Tartu Regiooni Energiaagentuuriga (TREA) teinud ettevalmistusi esimeste linnakodanike ja Tartu linna osalusega energiaühistute loomiseks ning võtnud suunaks ka järgmiste energiaühistute loomise toetamise. Käsil on mitme erineva pilootprojekti arendamine erinevate rahastajate toel – projektid Energize Co2mmunity, CREATORS jne.

Tartu linna ambitsioonikad eesmärgid

Tartu linn on ühistulise energiatootmise sisse kirjutanud ka oma strateegilistesse eesmärkidesse. 1. aprillil 2021. aastal kiideti Tartu linna volikogus heaks Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" - linna edumeelse vaatega tegevusplaan, mida järgides jõutakse lähemate aastakümnete jooksul uuele tasemele taastuvenergia tarbimises ja tootmises ning 2050. aastaks on Tartust saanud kliimaneutraalne linn.
Uuri lähemalt

Head kavad ja plaanid on selleks, et neid ellu viia. Tartu linn ja TREA on sellega alustanud ning jõudnud energiaühistute teemaga etappi, mil on õige aeg kaasata Tartule omaselt ka teemast huvitatud linnaelanikke ning kogukondi. Nii on kodanikel võimalik koos linnaga arutada enda ettepanekuid, uusi ideid ning tähelepanu vajavaid teemasid. See on ka kõige otsesem võimalus väikeenergeetikast huvitatutele olla kursis Tartu viimaste uudistega selles vallas - lisaks energiaühistute arendamisele on aktuaalseid teemasid ja pilootprojekte teisigi.

Energiakogukondadel lai skaala

Tulenevalt tehnoloogia valikust, liikmeskonnast, eesmärgist ja toimimismudelist võib energiaühistuid olla väga erineva suuruse ja otstarbega. Keskendume hetkeks mõnele levinumale, mis on ka Tartus esialgu suurema fookuse all.

1. Ühistuline päikesepark ühiskondliku hoone katusel. Linnakodanikud moodustavad energiaühistu, investeerivad ühiselt päikeseenergia tootmisüksusesse, mis paigaldatakse näiteks omavalitsuse halduses oleva hoone katusele ja saavad tulu elektrienergia müügist. Sellisteks hooneteks sobiva väga hästi koolid, lasteaiad, hooldekodud jne. Üldjuhul tarbib kool või lasteaed enamuse toodetud päikeseenergiast, mis võimaldab vähendada selliste hoonete halduskulusid võrgutasu võrra. Oleme välja arvestanud, et 30 kW võimsusega päikesepargi toodanguga on võimalik katta umbkaudu 30% keskmise Annelinna lasteaia elektritarbimisest ja see on juba märkimisväärne kokkuhoid! Samal ajal teenib energiaühistu liige ka iga-aastaselt tulu, mis tema pangakontole jõuab. Lisaväärtusena võimaldab selline lahendus kasutada toodetud energiat kogukonna hüvanguks ning tegutseda ühiselt – kogukonnana.Niisugune variant on väga sobiv neile, kes tahaksid panustada ja omada osalust päikesepargis, aga vajalikku pinda selleks ei oma!
    
2. Kortermaja (korteriühistu) baasil loodud energiaühistu. Sellisel juhu otsustavad kortermaja elanikud koos rajada oma maja tarbeks päikeseenergia tootmisüksuse. Tänapäeval on lisaks kortermaja katusele võimalik päikesepaneele paigalda ka seintele või parkla katusele. Päikesepargis toodetud elektrienergia tarbitakse ühiselt kortermajas nii üldelektri osas, kui soovil ka korterites. Suvekuudel ülejäänud elektrienergia müüakse võrku. Kortermaja elaniku võit siin on võrgust ostmata jäänud elektrienergia. Sellise energiaühistu edasiarenduseks võiks tulevikus olla mitme korteriühistu poolt loodud energiaühistu, kus tootmismahud on juba suuremad ning tarbijaid mitme kortermaja jagu.

Eestis on energiaühistu võimalusi on veel mitmeid, kõik sõltub konkreetse ühistu eesmärkidest, liikmetest, tehnoloogiast ning geograafilisest asukohast.

Kui eelnev info kõnetas, soovite sõna sekka öelda, tahate rohkem kursis olla energiaühistutesse puutuvaga ning Tartu linna tulevikutegemistega ühistulise energeetika vallas, siis vajutage SIIA. Andke meile endast märku sisestades oma nimi ja kontaktandmed. Võtame ühendust ning jätkame koostöös!