Karis: Lukašenka korraldab rünnakut Euroopa riikide piiride vastu (2)
/nginx/o/2021/11/10/14192392t1hc286.jpg)
President Alar Karis ütles täna Balti kaitsekonverentsi avakõnes, et see, mida Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka praegu teeb, on rünnak kolme Euroopa riigi ja kolme NATO liitlase piiride terviklikkuse ning julgeoleku vastu.
Karise sõnul ei saa rahu ja stabiilsust Euroopas võtta enesestmõistetavana, arvestades Valgevene initsieeritud eskaleeruvast kriisist Läti, Leedu ja eriti Poola piiril.
«Samuti tuletab see meile meelde, et Euroopas on diktaatoreid, kes ei hooli inimeludest ja kannatustest. Peame Poolat, Leedut ja Lätit toetama ning näitama, et oleme kindlameelsed ja ühtsed. Seda nii NATOs, Euroopa Liidus kui ka riiklikul tasandil,» rõhutas riigipea.
Karis märkis, et NATO on ja jääb Eesti, Euroopa ja Euro-Atlandi julgeoleku nurgakiviks. «See fraas on olnud meie jaoks nii levinud, et ütleme seda peaaegu mõtlemata. Lõppude lõpuks on NATO hoidnud rahu Euroopas üle 70 aasta. Nüüd, mil NATO jätkab oma uue strateegilise kontseptsiooni koostamist, on aeg mõelda, kuidas tagada, et NATO tuleb hästi toime ka meile täna kõige olulisemate ohtude tõrjumisega,» lausus president.
Ta märkis, et NATO on juba hakanud mõistma muutuvat geopoliitilist tasakaalu ja selle mõju Euro-Atlandi julgeolekule.
«Samuti peame mõistma uusi nõudmisi, mida kiiresti arenev tehnoloogia meile esitab. See, kui hästi liitlastel läheb uute ja murranguliste tehnoloogiliste võimete arendamisel, on võtmetegur NATO võimes tagada Euro-Atlandi julgeolekut,» ütles Karis.
Riigipea sõnul on NATO aluseks olevad demokraatia, õigusriigi ja isikuvabaduste ideaalid endiselt kõige olulisemad sidemed, mis liitlaseid seovad.
«Atlandi-ülene kogukond on kogukond selle sõna otseses tähenduses – meid ühendavad meie väärtused ning usaldus, sõprus ja solidaarsus. See on ka põhjus, miks ma usun Ameerika Ühendriikide jätkuvasse pühendumisse NATO-sse ja USA tugevasse rolli Euroopa julgeoleku tagamisel. Euroopa vajab USA-d ja USA vajab Euroopat,» lausus president.
NATO kohanemisvõimest kõneldes märkis president Karis, et allianss on pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist esimest korda silmitsi uue geostrateegilise reaalsusega.
«Autokraatlikud režiimid õõnestavad reeglitel ja normidel põhinevat rahvusvahelist korda. Näib, et üha tavalisem on kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks mis tahes vahendeid, sealhulgas sõjalist survet, hübriidsõda, küberrelvi ja infooperatsioone. See leiab just praegu Euroopas aset - Valgevene hübriidrünnak Poola ning Leedu ja Läti vastu. Venemaa vägede kogunemine Ukraina piiridele ja energia kasutamine väljapressimiskatsetes Moldovas. Venemaa väljakutse Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule on üha vähem varjatud,» lausus riigipea ning lisas, et vajadusel peab NATO tugevdama hoiakut Baltimaades ja Poolas.
Samuti on Hiina globaalsete ambitsioonide esile kerkimisega rahvusvaheline julgeolek järjest enam üles ehitatud suurriikide konkurentsile Vaiksel ookeanil ja kaugemalgi.
«Viimastel aastatel oleme näinud hüpet mitte ainult Hiina enesekehtestamises globaalselt, vaid ka tema sõjalises jõus,» lisas president Karis.