ANALÜÜS ⟩ Hiina ründab üha teravamalt läänt ja NATOt. Eesti vaikib

Sõbralikes suhetes Hiina president Xi Jinping ja Venemaa president Vladimir Putin. Vene-Ukraina sõjas on Hiina valinud Venemaa poole. Samamoodi kritiseerib Hiina üha jõulisemalt Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Foto: AP/Scanpix

Vene-Ukraina sõjas on Hiina valinud Venemaa poole. Samamoodi kritiseerib Hiina üha jõulisemalt Euroopa julgeolekuarhitektuuri. Hiina «põlisvaenlase» USA kõrval on aina nähtavamaks muutunud NATO ründamine.

«Euroopa julgeoleku suhtes on Hiina omaks võtnud Venemaa narratiivi, et see tuleb ümber kujundada Venemaa huvidest lähtuvalt,» ütleb Hiina ekspert Leslie Leino.

Kõige paremini tuleb Hiina suhtumine välja, kui lugeda hiinakeelsest meediat. Nii Leino kui ka Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses töötav ja Hiinale spetsialiseerunud Frank Jüris ütlevad seejuures, et tuleb teha vahet Hiina ingliskeelse ja Hiina hiinakeelse meedia vahel. Hiina ingliskeelne ajakirjandus on laveerivam, hiinakeelsetest väljaannetest selgub tegelik suhtumine: venemeelsus, Lääne ründamine, USA- ja NATO-vaenulikkus, šovinism.

Tasub lugeda Rahva Päevalehte ja Global Timesi (Google Translate'i abil saab sisu täitsa hästi kätte.) Tausta mõttes: Rahva Päevaleht on Hiina kommunistliku partei ametlik väljaanne ja Global Times on sellesama Rahva Päevalehe tütarväljaanne – stiililt natuke rahvalikum. Ühesõnaga, ametliku Hiina sõnumitoojad, mitte nurgatagused lehed.