Sisuturundus
Antsla suursündmus Hauka Laat toimub kaheaastase pausi järel veel võimsamana
22. juuni 2022, 13:07
13.-14. augustil 2022 toimub Antslas pärast kaht vaheaastat taas legendaarne Hauka Laat, millel on nüüd uued korraldajad. Koos uute inimestega on muutumises ka sündmus – tulemas on rohkem meelelahutust ja muusikat ning taas leiab aset romuralli.
„Viimased kaks aastat on Hauka Laat koroona tõttu ära jäänud, samal ajal on aga Antsla kesklinn oluliselt muutunud. Püüame leida uusi lähenemisi sündmuse korraldamisel ning pakkuda külastajatele suurepärast laadamelu,” ütleb laada uus peakorraldaja Helger Kavant. Ta lisab, et kui senine korraldaja Antsla Tarbijate Ühistu andis vallale teada, et nende fookus on muutunud ja soovitakse laadast loobuda, ei mõelnud 10 aastat ürituskorraldusega tegelenud Kavant pikalt. Loodud sai MTÜ Hauka Laat ning hakati koos vallaga uut kontseptsiooni looma.
Ta nendib, et kardinaalseid muutuseid ei planeerita, kuid tulevikku vaadates on kavas muuta laat veidi messilikumaks ning luua juurde vaba aja veetmise võimalusi. Professionaalse meelelahutusprogrammi koostamiseks on kaasatud koostööpartnerid, kellest üks võttis enda peale kontserdid spordistaadionil ning teine lauluväljakul. Samuti toimuvad kontserdid ka täiesti uues kohas – Antsla kesklinna pargis asuval augulaval, kus reede õhtul esineb esmakordselt Antslas kontserti andev ansambel Jäääär ning laupäeval trio Vaiko Eplik, Jarek Kasar ja Priit Võigemast.
Laululaval toimuval laada avamisõhtul reedel leiab aset mastaapne kontsert, kus astuvad üles Stefan, Kurjad Plaanid, Hellad Velled, Hunt ja Recorvery. Laupäeval kell 15 esineb samas ansambel Drift ning avatakse romuralli. Antsla staadionil toimub aga laupäeva õhtupoolikul Eesti muusika pidu, kus esinevad Anne Veski, Liis Lemsalu, AG, Terminaator ja Smilers.
Ka laada keskele linnasüdamesse paigutatakse neljast küljest avatud pealava, mida kutsutakse messilavaks. „Samuti püüame kaubagruppe selgemalt koondada ja seeläbi laata muuta veelgi külastajasõbralikumaks. Teada on, et müüjatel on väljakujunenud oma traditsioonilised kohad, kuid tegelikult oleks ostjatel lihtsam leida ühesugust kaupa ühest kohast,” räägib Kavant. „Lisaks on meil tulemas senisest suurem ja atraktiivsem lasteala, kus on olemas kõik noortele külalistele mõeldud meelelahutus, näiteks näomaalingud, batuut ja jäätis.”
Müügikohtade broneerimine algas juba juuni alguses ning Kavanti sõnul on vabad veel üksikud kohad. Laadale saab tulla müüma ka eelbroneeringuta, selleks tuleb hommikul varakult kohal olla. Kokku on Hauka Laadal 600-700 kauplemiskohta. „Kindlasti tahaksin lisada, et Hauka Laat on üks väheseid laatasid Eestis, kus pole kunagi küsitud ostjatelt piletiraha. Meie laadale on kõik oodatud, ka Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 võiks tulla end tutvustama!” ütleb korraldaja. „Kontserdid on meil siiski tasulised, et kulud katta. Aga piletihinnad hoiame nii soodsad kui vähegi võimalik. Ja laadalaval saab nautida ka tasuta esinemisi.”
Kahe laadapäeva jooksul tulevad Antslasse väga paljud endised antslakad ning kohalike sõbrad ja sugulased. Hauka Laat on aeg, kus ja enamike Antsla ning ümbruskonna majapidamiste elanike arv mitmekordistub. Paljud Antsla kooli lõpetajad kasutavad laada aega kokkutulekute korraldamiseks. Hauka Laat on päris kokkusaamiste koht.
Hauka Laada ajalugu
Vana-Antsla mõisas hakati laatu pidama juba tsaariajal. Aastatest 1858-1859 pärit laadateadetes nimetatakse asukohana Vana-Antsla mõisat, omariikluse ajal märgiti laadakohana Antsla alevit. Esmakordselt mainitakse ametlikus laadateates laata Hauka Laada nimega 1903. aastal 20. märtsil ja 23. oktoobril.
Kohanimi Hauka on Antsla omaaegne nimi. Antsla, mis esialgu kandis Siksälä ja hiljem lähima talukoha järgi Hauka nime, tekkis liiklusrohkel teeristmel asunud Siksälä kõrtsi ümber. Peale Valga-Pihkva raudtee valmimist 1898. aastal hakkas asula jõudsalt kasvama, sai aastal 1920 aleviõiguse ja kannab sellest ajast Antsla nime. 1930. aastatel peeti Antslas laata koguni igal kuul.
Nõukogude ajal laadatraditsioon küll soikus, kuid 1960. aastate lõpus taastas Antsla Tarbijate Kooperatiiv traditsiooni tänapäevalgi tuntud Hauka Laada nime all. Tänaseks päevaks on laadast kujunenud kogu Antslat hõlmav suurüritus, mis ei piirdu ainult kauplemisega. Laadal on esindatud mitmed tootjad ja maaletoojad, autofirmade esindused, erinevad käsitöö-, tööstus- ja aiakaupade müüjad. Laat on muutumas üha enam messilaadseks, kus põhieesmärgiks ei ole ainuüksi kaupade müük, vaid ka oma toodete ja teenuste tutvustamine.
Lõuna-Eesti tähtsamate sündmuste ja põnevamate paikade tutvustamine toimub koostöös 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna Tartu sündmuste planeerimisega. Veerand Eestit ehk Tartu koos Lõuna-Eestiga teeb kultuuripealinna egiidi all Eestis midagi sellist, mida varem pole tehtud! Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 viib ellu revolutsiooni keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses. Kõik Tartu 2024 sündmused on korraldatud sama juhise järgi ehk samu keskkonnahoidlike põhimõtteid arvestades. Ka Hauka Laat toimub roheüritusena, et vähendada sündmuse keskkonnamõjusid ning näidata, et keskkonnaeesmärkide saavutamisel on oluline igaühe panus.
