/nginx/o/2023/12/21/15794379t1h1ff8.jpg)
/nginx/o/2022/06/23/14649043t1had05.jpg)
Peaminister Kaja Kallas sõnas Financial Timesile, et praegused NATO kaitseplaanid tähendavad seda, et kui Venemaa peaks Eestit ründama, oleksid kaardilt pühitud nii Eesti kui ka meie kultuur. Plaanid näevad ette, et NATO ei oleks suuteline Eestit esimesest sõjapäevast kaitsma.
NATO liitlased saavad maa vabastada alles siis, kui sissetungist oleks möödas 180 päeva. Kallas tõi välja, et praegu on möödas üle saja päeva sellest, kui Venemaa teatas sissetungist Ukrainasse. «Kui võrrelda Ukraina ja Balti riikide suurusi, tähendaks see riikide ja meie kultuuri täielikku hävingut.»
Ta lisas: «Need, kes on Tallinnas käinud, tunnevad meie vanalinna ja sajanditepikkust ajalugu ja kultuuri, mis siin on – see kõik oleks kaardilt pühitud, sealhulgas meie inimesed, meie rahvas».
Kallas ütles, et on rääkinud ka Eestis viibivate liitlassõduritega, kes olevat öelnud, et kuna praegused kaitseplaanid tähendavad potentsiaalse Venemaa sissetungi puhul nende hävitamist, siis ka neile ei meeldi mõte sellest, et nad peaksid surema.
Balti riigid soovivad nimelt läbi suruda strateegiat, mille kohaselt peaks igas riigis kohal olema umbes tuhat liitlasvägede sõdurit veel lisaks, et oleks kindel, et NATO püüab kaitsta kogu territooriumi esimesest päevast peale. Seda enam, kui NATO on näinud julmusi, mida Venemaa on Ukrainas läbi viinud.
Peaminister usub, et Eestile, Lätile ja Leedule oleks vaja eraldada diviisi jagu ehk 20 000 kuni 25 000 sõdurit, mis ei tähenda, et nad kõik peaksid korraga riigis paiknema.