Sisuturundus
Kodavere Pärimuskeskus esitleb erakordset kupuliudade ehk kohalike puukausside näitust
/nginx/o/2022/06/17/14633298t1hd81b.jpg)
8. juuli 2022, 00:00
/nginx/o/2022/07/07/14678207t1ha8b1.jpg)
Ajalooline Kodavere kihelkond on tuntud tugevate puutöö traditsioonide poolest. Siitkandist on muuseumide kogudesse jõudnud puidust esemeid, millest mõni on uurijate hinnangul tunnuslik just Kodavere piirkonnale. Üks selline etnograafiline haruldus on kupuliud, mille näitus on Kodavere Pärimuskeskuses avatud augusti lõpuni.
Kupuliuda on kirjeldatud kui madalat puukaussi, mille keskel on samast puust väljaõõnestatud või treitud väiksem kauss ehk kupp. 1936. aasta 17. detsembri Postimehes öeldi kupuliua kohta nii: „Arvatakse, et teda on tarvitatud pudrukausiks, kusjuures sisemises kausis on olnud sulavõi. Mõnelt poolt on seletatud ka, et suures kausis olnud kartulid ja sisemises pisikeses kartulikaste.” Lisaks on kupuliuda kasutatud pulmarituaalis andide kogumise nõuna.
/nginx/o/2022/07/07/14678219t1h1fec.jpg)
Et noored ja eakamad käsitöölised ei unustaks meie vanu traditsioone, kutsus Kodavere Pärimuskeskus üles tänapäevaseid puutöömeistreid uusi kupuliudasid valmistama ja kuulutas välja konkursi „Kodavere kupuliud”. Konkursile olid oodatud ka vanad kupuliuad, mis on säilinud pikkade traditsioonidega majapidamistes. Konkursile laekunud töödest avati 4. juunil Kodavere Pärimuskeskuses näitus.
Konkursile laekus kokku 13 kupuliuda. Kaks vana kupuliuda on pärit teiste muuseumide kogudest, üksteist on valmis tehtud aga äsjase konkursi jaoks. Uute liudade meistrite hulgas on nii noori kui ka vanemaid, on Kodavere kandi inimesi ja ka kaugemalt. On sümboolne, et esimesena saatis konkursile kupuliua puutöökoja omanik Andrus Särki Assikverest, vanade puutöö traditsioonide poolest tuntud paigast. Kaks õhulist kasepuust kupuliuda valmistas Kesklahel elav meister Raul Suits, kelle teisi treivorme saab praegu vaadata Eesti Rahva Muuseumis väljapandud näitusel. Vara põhikooli tööõpetuse õpetaja Sander Sarapuu valmistas ise ühe kupuliua ja tema kaks tublit treimishuvilist õpilast, Reimo Vooljärv ja Erold Kaldamäe, said valmis oma esimesed liuad. Meelis Käärma tegi konkursile lausa kolm liuda, mille treimisel on kasutatud muuhulgas väärispuitu. Kaugeima kandi meister Märt Viljaste Tallinnast treis konkursile väga erilise kupuliua. See on tehtud vibutreipingil, mille ta ise on ehitanud. Eriline on ka Andri Plato tehtud kupuliud, mis on valmistatud käsitööriistadega.
/nginx/o/2022/07/07/14678221t1h364f.jpg)
Lisaks konkursile esitatud kupuliudadele on näitusel ülevaade kupuliudade ja treimise ajaloost. Kõik näituse külastajad on palutud valima välja endale kõige rohkem muljetavaldava kupuliua. Selle alusel kuulutatakse sügisel välja rahva lemmik.
Pärimuskeskuses on palju muudki teha ja vaadata
Kodavere Pärimuskeskus tegutseb Pala külas, kus on uut sisu loomas 2017. aasta haldusreformi tõttu tühjaks jäänud Pala vallamajale. Tegemist on väärika hoonega – Eesti ainukese vallamajaga, millel on torn – kus omavalitsus asus kohalikku elu edendama juba 1874. aastal.
Keskus korraldab pärimuskultuurialaseid üritusi ja tutvustab mitmekülgselt Kodavere kihelkonna eesti talupojakultuuri. Suvekuudel on pärimuskeskuses reedest pühapäevani kell 10-16 võimalik tutvuda Helle Värsi käsitöönäitusega „Oma kätega”, väljapanekuga konkursile „Kodavere kupuliud” laekunud töödest ning fotonäitusega „Kodavere kihelkonna inimesed Oskar Tõrva klaasnegatiividel aastatel 1925-1941”. Keskuses on ka väljapanek Kodavere kihelkonna valdade ja vallamajade ajaloost, Kodavere keelele pühendatud näitus ja sellekandi tuntuima luuletaja Anna Haava mälestustuba.
/nginx/o/2022/07/07/14678224t1h7b6d.jpg)
Pärimuskeskus korraldab ettetellimisel huvilistele pärimuskultuuri alaseid õpi- ja töötubasid, näiteks õpetatakse kodavere keelt, laule ja mänge ning meisterdama puust mänguasju. Samuti korraldatakse retki piirkonna pärimuspaikadesse. Vallamaja õdusas sisehoovis on statsionaarsed lauad ja pingid seltskondlike ürituste korraldamiseks.
Lõuna-Eesti tähtsamate sündmuste ja põnevamate paikade tutvustamine toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 sündmuste planeerimisega. Veerand Eestit ehk Tartu koos Lõuna-Eestiga teeb kultuuripealinna egiidi all Eestis midagi sellist, mida varem pole tehtud. Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 viib ellu revolutsiooni keskkonnahoidlikus kultuurikorralduses ning kõik Tartu 2024 sündmused on korraldatud sama juhise järgi ehk samu keskkonnahoidlike põhimõtteid arvestades.
Kodavere Pärimuskeskus avatud augusti lõpuni R-P kell 10-16
Pala küla, Peipsiääre vald, Tartumaa
Tutvuge ka Peipsiääre valla uudistega!