L, 10.12.2022

Sõjapõgenike kriisinõustamise argipäev: riigil raha on, aga ideid napib

Kadri Tammepuu
, ajakirjanik
Sõjapõgenike kriisinõustamise argipäev: riigil raha on, aga ideid napib
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Ukraina kriisinõustaja Olha Kokhtenko.
Ukraina kriisinõustaja Olha Kokhtenko. Foto: Kristjan Teedema
  • Sõjapõgenike kohanemisraskused panevad kohalikud proovile.
  • Ministeeriumil puudub toimiv plaan 660 000 euro kasutamiseks.
  • Kogenud Ukraina kriisinõustaja töötab eraannetuste toel.

Spetsialistide puudusel loobusid haiglad Ukraina sõjapõgenike psüühikahäirete raviks korraldatud riigihankes osalemisest ning seetõttu seisab sotsiaalministeeriumis juba neli kuud kasutult 660 000 eurot. Samas saaks selle rahaga palgata Eestisse jõudnud Ukraina kriisinõustajaid, kes aitaksid siin kiiremini jalule nii kohalikke kui ka sõjatraumadega kaasmaalasi.

Läinud nädalal vabandas raamatupidaja Laine (nimi muudetud) oma töö edasi lükkamist lapselapse hoidmisega, kellel oli parajasti lasteaiavaba päev. «Poisi rühma pandi Ukrainast pärit väike tüdruk, kes tunneb end võõras kohas ilmselgelt halvasti – lööb kaaslasi ja karjub vahetpidamata,» kirjeldas vanaema tekkinud olukorda, mis võtab läbi mitte ainult lapsed, vaid ka kasvatajad. Sõjatrauma tõttu vajaks Laine arvates abi ka tüdruku ema.

Laagri Tuleviku lasteaia direktori Maiki Vanahansu sõnul nad juba tegelevad olukorra lahendamisega. «Osaleme Pagulasabi nõustamisprogrammis. Rühmas on laste jaoks olemas tugitöötaja, valla poolt aitab tugispetsialistide tiim. Kui on vaja psühholoogilist toetust, oskavad nemad suunata,» rääkis ta. Ent kohanemisraskused ei lahene päeva pealt ja paljud haridusasutused maadlevad praegu samade muredega.

«Põgeniku rolliga leppimine on keeruline, isegi kui meisse suhtutakse hästi. Siin on võõras maa, keel ja kombed,» tõdes Zaporožžjast pärit psühhoterapeut Olha Kokhtenko, kes tegeleb praegu Tartus kümnete kaasmaalaste aitamisega nii oma kabinetis kui ka internetis.

Veerandil sõjapõgenikest leitakse mingit sorti vaimse tervise muresid, ent paljud kohanevad. «Kahjuks ei piisa selleks alati lihtsast psühholoogilisest esmaabist või emotsionaalse seisundi stabiliseerimisest. Meie ütleme selle kohta, et inimene on küll sõjast pääsenud, aga sõda pole inimesest välja läinud,» lausus Kokhtenko. Traumade läbitöötamine vajab aega. Samuti on oluline, mis keeles töö käib – venekeelsest abist keeldutakse sageli ja inglise keelt paljud ei mõista.

Kohutavad kogemused

«Kõige raskem on aidata neid, kelle silme all on tapetud lähedasi, kes on kaotanud kodu, viibinud filtratsioonilaagrites ja kogenud piinamistselgitas kriisinõustaja. Inimesed võivad mõistusega aru saada, et on jõudnud ohutusse kohta, aga traumade tõttu löövad emotsioonid ebasobival ajal üle pea. Ühel kaob elu mõte, teine kardab, et sõjaõudused jõuavad ka siia, kuna Eesti piirneb Venemaaga. Umbes pooled Kokhtenko klientidest ei suuda minna tööle.

Hoolimata sisemistest heitlustest püütakse väljapoole näidata, et kõrvalist abi ei vajata, sest muidu peetakse siin ehk hulluks. «Kuid see pole hullus, vaid traumajärgne stressisündroom,» nentis psühhoterapeut. Emotsionaalne ebastabiilsus, paanikahood ja hirmuunenäod toovad kaasa keskendumisraskused, mäluhäired, mõnikord ka pudelipõhja vaatamise või seletamatu agressiivsuse. Üle-eelmisel nädalal lisandus psühhoteraapiasse üks ema, kes vägivallatses oma lapsega nii, et viimane sattus haiglasse.

Jako Salla sotsiaalkindlustusametist.
Jako Salla sotsiaalkindlustusametist. Foto: Joosep Pank

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetustalituse osakonna juhataja Jako Salla sõnul on kuus kuni kümme sellist juhtumit, kuid võib eeldada, et enamikest nad teada ei saa. «Mida kauem Ukraina põgenikud Eestis on, seda tõenäolisem on vägivaldsete suhete ilmsikstulek,» lisas ta.

«Ukrainlaste mentaliteet on veidi teistsugune kui meil – perevägivald on seal varjatum,» märkis ringkonnaprokurör Raul Heido, kes samuti usub, et tegelikult esineb vägivalda kordades rohkem. «Koduseinte vahelt välja jõudmiseks peavad kaasnema juba arstiabi nõudvad kehavigastused. Eestis oli sarnane olukord 20 aastat tagasi.» Ilmselt aitaks koordineeritud ukrainakeelne vaimse tervise abi tulevikus olukorda parandada.

Ukrainakeelse abi ootus

Jutt Tartu ukrainakeelsest kriisinõustamisest liigub suust suhu ja ka sotsiaalvõrgustikes, abivajajaid saadavad Kokhtenko juurde teraapiasse sotsiaaltöötajad ning psühholoogid. «Mul on kliente nii Ida-Virumaalt kui ka Tallinnast, sest seal on psühhoteraapiat veel raskem saada,» nentis ta. Väiksemate linnade kohta polegi Kokhtenko kuulnud, et seda üldse pakutakse. Kõige rohkem tunneb ta raskete juhtumite korral puudust koostööst arstidega: «Ukrainas sain patsiendi otse psühhiaatri juurde saata.»

«Olha on meie toel töötanud alates juuni lõpust,» märkis AS Rait omanik Ivar Dembovski, kes sai mõtte ukrainlaste abistamisele õlg alla panna tuttavalt psühhoterapeudilt . Kolme Tartus tegutseva Rotary klubi liikmete annetustest rahastatigi Kokhtenko neljakuulist töölepingut. Linn andis tegutsemiseks ruumid, abi saavad ukrainlased tasuta.

Olha Kokhtenko.
Olha Kokhtenko. Foto: Kristjan Teedema

Kogemustega kriisinõustaja Olha Kokhtenko

Enne sõda juhtis Kokhtenko üle-ukrainalist 13 000 töötajaga eraturvafirma psühholoogiateenistust. «Kui veebruaris algas Venemaa laiaulatuslik sissetung, keskendusin vabatahtlikuna okupeeritud ja sõjakeerisesse langenud täiskasvanute, sealhulgas ka psühholoogide kriisinõustamisele,» ütles ta.

Kodumaalt sundisid naist lahkuma pidevad õhuhäired, plahvatused ja elektrikatkestused, sest töötegemine muutus võimatuks. Kevade lõpus jõuti koos õe ja õelapsega pärast eksirännakuid Eestisse. «Automaatselt tegin siin kohe kindlaks, kus asub lähim kelder, et vajadusel saaks sinna varjuda,» muigab Kokhtenko nüüd.

«Esimesed kuud mööduvad sõjast pääsenule enamasti rahulikult – ollakse õnnelikud, et pommid ei kuku ja aknad ei purune, ent kui algab argirutiin, võivad välja lüüa varasemad psüühikahäired ning sõjas mahasurutud pinged. Näiteks ei uinugi paljud enam enne hommikut juhul, kui öösel juhtub akna tagant mööda kihutama mootorratas. Sõjas tähendab see väga ohtlikku olukorda, kui vaikusele järgneb terav heli.»

Ent mis saab 22. oktoobril, kui Kokhtenko tööleping lõpeb, naine ei tea. «Võimalusel muidugi jätkaksin, sest tööpõld aina laieneb. Ent ka Eestil oleks kriisinõustajate tegevusest kasu, sest kui aitame ukrainlasi tööle, laekuvad maksud ja riik ei pea nii palju toetusi välja käima,» sõnas ta.

Dembovski loodab, et riik või linn võtavad lõpuks sõjapõgenike kriisinõustamise rahastamise neilt üle.

Raha seisab jõude

Sotsiaalministeeriumile eraldati lisaeelarvega ukrainlaste abistamiseks raha juba mais. Veel juuni keskel lubas ministeeriumi vaimse tervise osakonna juht Anniki Lai Postimehele, et juuli keskpaigaks kaardistatakse ära, kus Ukrainast pärit psühholoogid Eestis asuvad. Eelmisel nädalal selgus, et ülevaade valmib siiski alles kahe kuu pärast.

Küll aga küsiti augusti keskpaigaks haiglatelt pakkumisi 660 000 eurosele hankele, mis oleks sõjapõgenikeni toonud ukraina- või venekeelse psühholoogi ja psühhiaatri abi. Ministeeriumi peaspetsialisti Katrin Aarma kinnitusel see hange ebaõnnestus. «Eelnevalt viisime läbi turu-uuringu, kus osales kaks võimalikku huvilist. Kumbki pakkumist ei esitanud,» märkis ta.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH), Tartu Ülikooli kliinikum ja Pärnu haigla hankes ei osalenud – haiglajuhtide sõnul pole selleks tööjõudu. Nende otsust ei muutnud ka see, et kohati pakuti hankes praegusest kaks korda kõrgemaid teenuse hindu.

«Meie hinnangul on nende hindadega kvaliteetsete vaimse tervise teenuste osutamine võimatu, kui millegi muu arvelt sellele peale ei maksa,» põhjendas Confido kõrvalejäämist kliiniku juht Kadi Lambot. Erakliinik aga ühe teenuse arvelt teist subsideerida ei saa, sest teenuste eest maksavad patsiendid oma taskust.

«Mulle jäi hanke sisuga tutvudes mulje, et kusagil oleks nagu ootel mingi supersüsteem – kõik teenused ühe leti tagant,» nentis Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juht Andres Lehtmets. Tegelikult läheb vaimse tervise valdkonnas vaja nii laia teenuste valikut, mida ühelgi pakkujal üksinda välja panna ei ole. Suurim mure on Lehtmetsa arvates lastepsühhiaatriaga. «Siin tuleb küll leida mittetraditsioonilisi lahendusi,» toonitas ta.

«Olime kõikidest riskidest teadlikud, kuid lootsime, et vähemalt ühes piirkonnas oleks mõnel teenuseosutajal olnud nõutav võimekus. Paraku see lootus ei täitunud,» tunnistas Aarma.

Hägune tulevik

Ministeerium loodab, et seisma jäänud raha õnnestub üle kanda järgmisesse aastasse ja korraldada sellega uus hange. «Kui ka see ebaõnnestub, on võimalik hankida teenuseid väiksemate lõikudena ja toetada sõjapõgenikke teenindavate raviasutuste lisakulusid,» ütles Aarma.

PERHi psühhiaatriakliiniku juhi Kaire Aadamsoo arvates võiks hange õnnestuda, kui hinnalt kaotada ülemine piir, millest kallimalt seni pakkuda ei saanud. «Teisalt oleks see väga ebaõiglane maksumaksjatest patsientide suhtes, kes tasuvad ise kalli erapsühhiaatrilise teenuse eest, ent siis ehk tuleksid pakkuma ka erategijad.»

Ent miks ei saa ministeerium psühhiaatrite puudusel palgata kohe teadaolevaid Ukrainast pärit psühholooge ja psühhoterapeute sõjapõgenikele abi andma nii, nagu võeti juunis tööle 23 hingehoidjat? Kasvõi tähtajaliselt, kuni uus hange õnnestub. Vastuse asemel teatas Aarma: «2023. aastal on kavas leida ka hingehoiuteenuse korraldamiseks koostööpartner, et ministeerium ei peaks seda ise vahetult korraldama.»

Äkki eraldada neli kuud kasutult seisnud summa siis sotsiaalkindlustusametile, kus nagunii ohvriabi pakutakse? Aarma sõnul on amet juba raha saanud. Alates augustist töötab iga päev neli tundi ukrainakeelne kriisinõustamise liin ning pakutakse psühholoogilist esmaabi.

Jako Salla arvates vajavad Ukraina põgenikud senisest suuremas mahus ja kättesaadavamas vormis psühholoogilist abi. «600 000 euro eest saaksime lisaks pakkuda pikemaaegset nõustamist ligi tuhandele inimesele,» sõnas ta.

Ka lihtsamat vaimse tervise abi pole igas omavalitsuses

  • Kaks Ukraina psühholoogi töötab Tallinnas, aadressil Niine 2.
  • Ukraina põgenikele pakuvad psühholoogilist tuge 12 omavalitsust: Haapsalu linn, Keila linn, Lääneranna vald, Paide linn, Pärnu linn, Rakvere vald, Saarde vald, Tartu linn, Tõrva vald, Viljandi linn, Viljandi vald, Võru linn.
  • Vaimse tervise häirete ravi algab perearstist.

Allikas: sotsiaalministeerium

Märksõnad
Tagasi üles