R, 27.01.2023

Keskkonnateadlane Erik Puura rääkis noortele Teadlaste ööl pudelivee joomise jalajäljest

Keskkonnateadlane Erik Puura rääkis noortele Teadlaste ööl pudelivee joomise jalajäljest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Foto: Erik Puura

Äsja toimunud Teadlaste öö nädala jooksul leidis Eesti koolides aset palju põnevaid sündmused alates töötubadest ja loengutest kuni teadusteatrini. Läänemaa asuvas Oru koolis tähistati Teadlaste öö festivali 28. septembril teist aastat järjest ning selleaastased tegevused olid suunatud suuresti leiutamise ja keskkonnakaitsega seotud teemadele.

Õpilased said ennast proovile panna erinevates teadusväljakutsetes, mis olid põhiliselt seotud matemaatika ja inseneeria valdkonnaga. Esinesid inspireerivad külalislektorid: Aare Baumer Energia Avastuskeskusest rääkis kaasahaaravalt leiutamisest ning geoloog ja keskkonnateadlane Erik Puura mõtiskles noortega teemal, kuidas teadus aitab meil loodust ja keskkonda hoida. Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo spetsialist Ave Huugen viis läbi jäätmete sorteerimise töötoa ning kingituse teadusteatri etenduse näol tegi Teaduskeskus AHHAA, kes pani kaasa elama ka kõige tagasihoidlikumad õpilased.

Erik Puura sõnul läks 45 minutit loengut 7.-9. klassidele ülikiirelt. „Rääkisin sellest, kuidas teadus on väga huvitav ja sellega saab elus palju saavutada. Alati tuleks küsida „miks me seda õpime?”, kuid mitte kohkuda tagasi raskete õppeainete ees, sest sageli just need muudavad palju targemaks. Ja nii, et ise ka aru ei saa!”

Ta rääkis sellest, miks maailm on praeguseks jõudnud keerulisse seisu – kuidas kliimamuutused, maavarad ja sõjad on kõik omavahel seotud ning teadus püüab leida kõigele sellele lahendusi, aga see ei tule kergelt ning keskkonnas toimuv sõltub meist igaühest. „Lõpetuseks kõnelesin, missugune on pudelivee joomise jalajälg, ning võtsin neilt lubaduse, et järgmise aasta jooksul püüavad noored poest vett mitte osta. Arvestades siiski, et näiteks mineraalveel on oma positiivsed omadused, mida tuleks teada ja tunda.”

Puura sõnul elasid noored elasid väga hästi ja aktiivselt kaasa. „Kohe alguses muidugi oli näha saali istumisest, kuidas on plaanis kaasa elada – umbes kaks kolmandikku istus esiridadesse ja olid väga aktiivsed kuulajad ja küsijad. Kolmandik aga võttis kohad sisse tagaridadesse ning neid oli vaja käia ergutamas. Lapsed vanuses 7.-9- klassini püüavad sageli olla rõhutatult vaimukad, näiteks esitas üks poiss küsimuse, mida see tähendab, kui kraanist tuleb ploomimahla. Vastasin, et sellisel juhul on kraan ühendatud ploomimahla kanistriga,” muigab keskkonnateadlane.

Küsimuse peale, kas keegi noortest tunneb kliimastressi, see tähendab, et on pidevas hirmus, mis maailmas toimub, ei olnud käetõstjaid. „Tundus, et Oru noored on positiivse meelestatuse ja ellusuhtumisega. Peagi hakkab enamus neist õppima Haapsalu gümnaasiumis, sealt edasi on lahti kõrgkoolide uksed. Ka õpetajad tundusid väga toredad ja positiivsed, nii et meeleolu oli hea. Eks ka see, et kooli pidevalt külalisi kutsutakse, on heaks indikaatoriks, kuidas koolilaste silmaringi laiendada,” lisab Puura.

Oru kool tegeleb teadlikult laste teaduse juurde meelitamisega

Oru kooli reaalainete õpetaja Heili Lukas nendib, et populaarseim sündmus oli laste jaoks vaieldamatult Teadusetendus. Oru kool tegeleb laste teaduse juurde „meelitamisega” väga teadlikult – koolis toimub STEAM-huviring esimese ja teise kooliastme õpilastele, igal aastal käiakse kogu kooliga KIK-projektide käigus Eestimaa erinevates paikades loodusteadustega seotud õppekeskustes ja õppekäikudel õppimas, viiakse läbi õppetunde Tallinnas Rakett69 Teadusstuudiotes, Proto Avastuskeskuses, Energia Avastuskeskuses, botaanikaaias ja kunstimuuseumis. Samuti osaletakse õppepäevadel TalTech Mectorys Tartu Ülikoolis ning mitmel aastal on koolis toimunud füüsika ja bioloogia õpikojad.

Erik Puuraga kohtumine oli Lukase sõnul noorte jaoks väga põnev. „Nad kuulasid huviga, kuidas teadlaseks saadakse. Said teada, et see ei käi üleöö ning mõtlema pani, kui kaua peab õppima ja erinevatel kohtadel töötama. Kohtumise käigus esitati huvitavaid küsimusi ja saadi ka kõigele vastuseid. Pärast kohtumist andsime koos õpilastega kohaliku ajalehe ajakirjanikule intervjuud ja seal mainis üks noormees, et teda pani see kliimasoojenemise jutt tõsiselt mõtlema, temani jõudis teadmine, et maailmas on väga palju probleeme. Me elame siin „maal ja metsas" ja paljud probleemid noorteni ei jõua või neid ei võeta tõsiselt, kui õpetaja sellest kõneleb või kui sellest kirjutab õpik. Ent kui tuleb ja räägib teadlane, siis tundub teema hoopis tõsisem, suurem, olulisem ja jõuab kohale.”

Lukas lisab, et tänapäeva noortele teevad muret kliimasoojenemine, inimeste tekitatud saasteained ja nende sattumine atmosfääri ja kindlasti ka taastuvenergia tootmine. „Igas klassis leidub õpilasi, kellel on kodus kas päikesepaneelid või kes elab tuulegeneraatorite läheduses. Ikka on oluline see, mis on lähedal ja millega on endal otsene kokkupuude. Seetõttu ju teemegi kogu seda Teadlaste Öö asja ja viime õpilased kättpidi teaduse sisse!”

Teadlaste Öö nädal toimus 26.-30. septembrini 2022 üle Eesti õppeasutustes, tegemist on kogu Baltikumi suurima teadust populariseeriva sündmuste sarjaga. Koole külastas ürituse raames Teaduskeskuse AHHAA ringreis, viies noorteni põneva eriprogrammi. Toimusid kohtumised teadlastega, töötoad, ekskursioonid ning loengud.

AHHAA ringreisi toetab Eesti Teadusagentuur

.

Tagasi üles