Kalandussektor saab üle 5 miljoni euro erakorralist abi

BNS
Copy
Kalapüük. Pilt on illustreeriv.
Kalapüük. Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Neljapäeval toimunud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014.–2020. aasta rakenduskava seirekomisjoni istungil kiideti heaks erakorralised toetusmeetmed, millega suunatakse sektorisse üle 5 miljoni euro.

Toetused võimaldavad hüvitada kalandusega tegelevatele ettevõtjatele lisakulud, mida nad on kandnud Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja põhjustatud turuhäirete ja nende mõju tõttu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelale, teatas maaeluministeerium.

Energiahindade jätkuv kiire tõus on tinginud vajaduse reageerida toimuvatele muutustele, et tagada edaspidiselt ettevõtjate konkurentsivõime. Maaeluminister Urmas Kruuse märkis pressiteates, et fondist on juba tehtud olulisi investeeringuid säästavamatele energiaallikatele üleminekuks, kuid rahaliste vahendite maht ning ülemineku kiirus seavad siin omad piirid.

«Kalapüügil ei ole veel häid alternatiivseid lahendusi, millega oleks võimalik merel kalapüügiks kasutatavat laevakütust asendada mõne muu alternatiivsema energiakandjaga,» nentis Kruuse.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava muudatusega plaanitakse hüvitada vesiviljelustoodete tootjatele ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevale ettevõtjale suurenenud kulutused elektrienergiale. Traalpüüdjatele plaanitakse hüvitada püügil kasutatava kütuse hinnatõus.

Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõjast tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks on plaanis hüvitada nii elektrienergia hinnatõusu kui ka traalpüügil kasutatava kütuse hinnatõusu. Sellest tulenevalt valiti hüvitiste perioodiks ajavahemik tänavu 1. märtsist 31. detsembrini.

Kalandussektori tegevus on suuresti suunatud ekspordile, seepärast on ministeeriumi vaates oluline teha kõik selleks, et säilitada sektori välisturgudel konkurentsivõime.

Traalpüüdjatele on kütuse hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,18 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta on ette nähtud maksimaalselt 500 000 eurot. Kalatöötlejatele ning vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele on elektri hinna tõusuosa kompenseerimiseks ette nähtud kokku 2,87 miljonit eurot, millest ühe taotleja kohta arvestatakse maksimaalselt 200 000 eurot.

Maaeluministeeriumis on erakorralist hüvitist võimaldav meetmemäärus väljatöötamisel, mille jõustumise korral saavad kalandussektori ettevõtjad põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kaudu hüvitist taotleda. Hetkeseisuga plaanitakse hüvitise taotlemiseks avada taotlusvoorud 2023. aasta veebruaris-märtsis.

Toetust antakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi vahenditest. Sellest 75 protsenti makstakse fondi eelarvest ning 25 protsenti Eesti riigieelarvest.

Tagasi üles