Isamaa nõuab umbkeelse eksdirektori juhitava sihtasutuse rahastamise lõpetamist (3)

Postimees
Copy
Garanža juhtis Tallinna 64. keskkooli, mis hiljem nimetati ümber Linnamäe vene lütseumiks, alates selle asutamisest 1988. aastal. Direktori ametis oli ta Vene lütseumis 2005. aastani, pärast seda kuni tänavu kevadeni oli ta ametlikult direktori kohusetäitja.
Garanža juhtis Tallinna 64. keskkooli, mis hiljem nimetati ümber Linnamäe vene lütseumiks, alates selle asutamisest 1988. aastal. Direktori ametis oli ta Vene lütseumis 2005. aastani, pärast seda kuni tänavu kevadeni oli ta ametlikult direktori kohusetäitja. Foto: Stanislav Moshkov

Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsioon tahab lõpetada olukorra, et kevadel riigikeele oskuse puudumise tõttu ametist lahkunud koolijuht Sergei Garanža jätkab tegutsemist linna loodud sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum juhatuses.

Tallinna linnavalitsus hoidis Garanžat aastaid Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi juhi ametis direktori kohusetäitjana, sest see võimaldas direktorile esitatavatest keelenõuetest mööda hiilida. Samuti pälvis umbkeelne koolijuht keskerakondlikult linnavalitsuselt Tallinna teenetemärgi.

«Aastaid kuulusid nõukogusse Mihhail Kõlvart (Keskerakond) ja Yana Toom (Keskerakond). Asutus loodi 2012. aastal ning toona teatas toonane abilinnapea Mihhail Kõlvart, et Vene Lütseum teeb kättesaadavaks kvaliteetse hariduse vene keeles õppida soovijatele. Huvitav on seegi, et tegemist ei ole kooliga, kuid igal aastal eraldab linn sellele 50 000 – 60 000 eurot, millest paarkümmend tuhat läheb kolme juhatuse liikme tasudeks. Konteksti mõttes – eesti keele süvaõppeks haridusasutuste töötajatele on linna eelarves ainult 53 000 eurot,» ütles volikogu Isamaa fraktsiooni esimees Karl Sander Kase.

Sihtasutuse tegevusaruannetest selgub, et Vene Lütseum korraldab igal aastal venekeelseid konsultatsioone ning valdavalt viiakse koolitusi läbi vene õppekeelega koolides.

Riigikogus kiidetakse veel enne aasta lõppu heaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu, mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Eestikeelsele õppele ülemineku korral on arusaamatu, miks peaks maksumaksja raha eest toetama munitsipaalkoolides venekeelset õpet, leiavad isamaalased..

«Kui Tallinna linn ei ole rahul linnale kuuluvates koolides pakutava õppekvaliteediga, siis tuleb rakendada adekvaatseid meetmeid õppekvaliteedi tõstmiseks, aga selleks ei ole vaja eraldi sihtasutust. Lisaks algatame eelnõu Tallinna koolide nime muutmiseks. Tallinnas on ridamisi koole, mille nimes on sõna «Vene»: Haabersti vene gümnaasium, Lasnamäe vene gümnaasium, Tallinna kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Õismäe vene lütseum. Arvestades, et lähiaastatel minnakse üle eestikeelsele õppele, puudub vajadus määratleda kooli eraldi «vene» koolina. Need nimed on eksitavad ning töötavad märgiliselt vastu eesmärgile tagada kõigile lastele heal tasemel eesti keele oskus,» ütles Kase.

«Arvestades, et kooli nimevahetus on aeganõudev protsess, mis nõuab nii õpilaste kui lapsevanemate toetust, on mõistlik alustada ümbernimetamise protsessiga varakult,» lisas poliitik.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles