RMK annab vastulöögi: mõne kohaliku hinnang ei tohiks nullida spetsialistide öeldut! (14)

Ülle Harju
, ajakirjanik
Copy
RMK standardite järgi ehitatud metsatee.
RMK standardite järgi ehitatud metsatee. Foto: Sander Ilvest
  • Kohalik: seitse kilomeetrit ülikorralikke teid keset metsa, mis ei ühenda kedagi ega midagi.
  • Kommunikatsioonijuht: rõhutan veel üle, et RMK teede juhendi koostas Tallinna tehnikaülikool.
  • Teede ehituseks võtab RMK aastas maha üle 400 000 m³ riigimetsa.

Maainimeste küsimusele, miks ehitab Riigimetsa majandamise keskus (RMK) metsa tarbetult laiu magistraale - külateed on samas kitsad ja auklikud -, vastas RMK, et külaelanike arvamust ei tohi kuulata ja Tallinna tehnikakõrgkooli väljatöötatud standardites pole sobilik kahelda.

«Paidra järve kandis on ka metsa tohutu uhkeid teid rajatud, mis viivad mittekuskilt mittekuskile,» kirjutas Võrumaalt Ulvi Mustmaa pärast artiklit «Kohalikud: RMK raiskab mõttetule tee-ehitusele 144 000 eurot» (PM 31.05.2023).

«Mitte mingit ristiinimesele arusaadavat seletust-põhjendust me neile teedele ei leidnud,» märkis Mustmaa ja saatis teedest ka video:

«Laiad teed, kõrged eurokraavid - see jättis väga kummalise mulje. Miks on metsa väljaveo jaoks ehitatud ülearu laiad teed, mis suvaliselt ära lõpevad? Kas see on sõjamasinate liikumiseks? Seitse kilomeetrit ülikorralikke teid keset metsa, mis ei ühenda kedagi ega midagi. Ok, esimesed mõnisada meetrit Paidra järve äärde ujuma...»

RMK metsateede võrgustik Võrumaal Paidra kandis (Võru-Räpina maantee ääres).
RMK metsateede võrgustik Võrumaal Paidra kandis (Võru-Räpina maantee ääres). Foto: Maa-amet

RMK: teed viivad sinna, kuhu muidu inimene varasemalt ei julenud minna

«RMK metsateed on loomulikult mõeldud selleks, et saaks ligi majandatavatele riigimetsadele, et teha seal vajalikke metsakasvatustöid või muid metsamajandustöid,» selgitas vastuseks RMK kommunikatsiooniosakonna juht Triin Küttim. «Konkreetselt mainitud teed rekonstrueeriti 2021. Enne nende teede rekonstrueerimist seal siiski metsamasinatega (mis on parajalt laiad ja tuleb tagada puude transpordil turvalisus, lisaks ka puude laadimisel) igal aastaajal liigelda ei olnud võimalik.»

Küttim lisas, et laiuse osas on teedel omad standardid. «RMK metsateed on reeglina pealt laiusega 4,5m, millele lisanduvad siis teeservad, mis on mingis osas avatud,» seletas ta. «Seda siis ennekõike selleks, et teed saaks hooldada ja oksad ei kahjustaks autosid. Saadetud pildil olnud 16,45m laiune lõik tundub olevat vahemaa avatud teetrassil, teekatendi laius paistab juba pildilt kitsam ehk nn päris tee on ka seal 4,5 m laiune. Pildilt paistab, et see on natuke nagu kurvi koht. Võimalik, et seal on enne olnud laoplats, võimalik, et seda on laiemaks tehtud nähtavuse parandamiseks.»

RMK metsatee Võrumaal Paidra kandis on mõnes kohas koguni üle 16 meetri lai.
RMK metsatee Võrumaal Paidra kandis on mõnes kohas koguni üle 16 meetri lai. Foto: Maa-amet

Täpsemaks selgituseks tuleks Küttimi sõnul minna kohale ja vaadata üle. «Kolleeg, kes ise seal kandis on kohalik, teadis rääkida, et seda laia teed pidi ujuma minna on täpselt 1,5 km. Sellest Paidra kandist saab edasi Pindi kant ja sealt edasi Kõrgessaare kant ja nii ongi see tee 7 km, mis viib külast külla, talust tallu. RMK metsateed viivad ikka seenelise ja marjulise sügavamale metsa, kuhu muidu inimene varasemalt ei julenud minna.»

«See on muidugi tore, et marjuliste jaoks sellised avenüüd ja trassid on tehtud,» kommenteeris Ulvi Mustmaa. «Aga talust tallu ei saa, seal paistis üks talu küll olema, aga seal oli silt, et «eramaa» ja seda RMK puutuda ei julgenud – lõpetas tee ilusasti keset metsa ära.»

RMK metsatee tüüpiline laius Võrumaal Paidra kandi metsas.
RMK metsatee tüüpiline laius Võrumaal Paidra kandi metsas. Foto: Maa-amet

RMK soovis viidet tehnikaülikooli juhendile ja kohalike mittekuulamist

Pärast Postimehe 31. mai artikli ilmumist saatis Küttim Postimehele noodi, milles taunis, et artiklist oli välja jäetud viide tee-ehituse juhendile, mis õigustab metsa laiade magistraalide rajamist. «Rõhutan veel üle, et selle RMK teede juhendi (RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend (Versioon 2.1)) koostas Tallinna tehnikakõrgkool, võttes aluseks RMK vajadusi ja kogemusi ning maaparandussüsteemide projekteerimisnorme,» edastas ta. «Selgitasime, miks uut teed on vaja, miks RMK oma teid (mis lõpuks on meie kõigi teed ja loodud lisaks metsamajandusele ka muuks metsakasutuseks) hooldab ja vajadusel rekonstrueerib, selgitasime, et lähtume Tallinna tehnikakõrgkooli koostatud teedeehituse juhendist (et miks just sellise kvaliteediga teed on vaja), teeohutuse osas lähtume transpordiameti juhistest ja riskibaromeetrist jne. See, et õnnetusi liiklusstatistikas ei kajastu, ei tähenda, et teelõik poleks ohtlik. Mõne kohaliku hinnang ei tohiks nullida transpordiameti spetsialistide öeldut.»

Tavalise maainimese koduni viiv tee Võrumaal Paidra kandis.
Tavalise maainimese koduni viiv tee Võrumaal Paidra kandis. Foto: Maa-amet

RMKd nörritas kohalike süüdistus raharaiskamises

RMK väited olid vastuseks Põlvamaal asuva Kooraste küla elanike seisukohale, et RMK raiskab 144 000 eurot ja loodusvarasid, kui laiendab seal tip-top metsatee magistraaliks ning ehitab läbi soise maa täiesti mõttetu uue teejupi.

«Meie küla hinnangul pole RMK tee-ehitus mitte ainult üllatav, aga ka tarbetu,» selgitas Koorastes suvitav tippjuht Peeter Raudsepp. «Tee on olnud sõidetav – kuival liivamaal, kõrge põhja peal - ja kasutuses vähemalt 50 aastat ilma mingisuguste takistusteta.»

RMK tee Koorastes, mis on kohalike kinnitusel ja ka geoloogiliste andmete järgi kuiv ega vaja kohalike hinnangul ei laiendamist ega kraavitamist.
RMK tee Koorastes, mis on kohalike kinnitusel ja ka geoloogiliste andmete järgi kuiv ega vaja kohalike hinnangul ei laiendamist ega kraavitamist. Foto: Ülle Harju

Raudsepa sõnul on RMK on seda teed mööda puid vedanud, seenelised-marjulised sõitnud, samal teelõigul on korraldatud autorallisid. «Pole vastatud küsimusele, miks looduse, maa ja raha raiskamist ikkagi vaja on.»

Raudsepa poeg oli üritanud RMK käest küsimusele vastust saada, kuid sai vaid tabeli selle kohta, palju metsa eelolevatel aastatel raiutakse ja seda teed mööda välja veetakse. Palju materjali maksumus on ja palju selle läbi kasumit teenitakse. «Olid kirjeldatud ainult tuleviku rahavood, millist raiemahtu see tee teenindab, aga mitte tee vajalikkust,» vahendas Raudsepp. «Küsimus on selles, et kogu see maht oleks ju ka ilma selle investeeringuta teenindatav. Täna ei nähtu, et olemasolevat teed mööda metsavedu teha ei saaks. RMK on vältinud vastust küsimusele, millal ja mitmel korral senise tee halva seisukorra tõttu veod ära on jäänud.»

Raudsepa tähelepanekute järgi pole tegemist RMK puhul erandliku juhtumi vaid süsteemse probleemiga. «RMK põhimääruse järgi on eelarveinvesteeringute plaanide kinnitamine nõukogu pädevuses. Antud juhul on jäetud investeeringuprojekti menetlemisel üks oluline etapp üldse ära – investeeringu vajalikkuse hindamine,» nentis Raudsepp.

Postimees on kirjutanud näiteks juba 2015. aastal Läänemaal asuva Seenemetsa tee ümberehitamiseks magistraaliks, 2021. aasta teelaiendusest Põlvamaal Palojärvel, mis oli kohalike hinnangul samuti tarbetu jne. RMK kulutab aastas tee-ehituseks ca 20 miljonit eurot.

Raudsepp juhtis tähelepanu ka sellele, kust saab RMK raha tee-ehitusse miljonite matmiseks – metsaraiest. Raudsepa arvutuste järgi tuli Koorastes tee-ehituseks maha võtta 3020 m³ jagu riigimetsa. Sel viisil arvutades läheb aastas tee-ehituse nahka kokku üle 400 000 m³ ehk üle 1400 hektari riigimetsa, lisaks teadmata kogus kruusa.

«RMK tõesti hoiab, hooldab ja kaitseb riigimetsa»

RMK juht Mikk Marran avaldas vaatamata saadetud olukorra kirjeldusele ja fotodele veendumust, et nii Koorastes kui mujal ehitatavad teed on vajalikud ja tasuvad ära.

«Kõikide RMK teede ehitamise või rekonstrueerimise aluseks on tasuvuskontroll ja metsamajanduse vajadus. Tee riigimetsani peab olema läbitav nii kevadel kui sügisel ning samuti marjuliste sõiduautodele pärast metsaveoautosid,» vastas Mikk Marran. « Antud tee puhul on minimaalne tasuvus kordades ületatud.»

Marran väitis, et Kõverjärve tee ja Sihva - Vidrike - Kärgula - Järvere riigitee ristumiskoht muutub senisest turvalisemaks. «Praegusel ristumiskohal lõuna suunas nähtavus praktiliselt puudub ja on suur tõenäosus õnnetusjuhtumiks.» (Transpordiameti andmeil pole Koorastes alates 2011. aastast peale teelt väljasõitude liiklusõnnetusi toimunud – ÜH).

Triin Küttim saatis Postimehele teadmiseks ka põhimõtted, millest RMK oma tegemistes lähtub: ««Me jätkame seni oma tööd muutmaks riigimetsakeskus paremaks ja ühiskonna ootustele vastavamaks. Sest RMK tõesti hoiab, hooldab ja kaitseb riigimetsa tagades riigimetsa järjepidevuses põlvest põlve. RMK tagab puidutööstusele vajaliku tooraine saadavuse vastavalt omaniku ootusele.»

RMK poolt tee-ehitusele* kulutatav raha

2023 - 22,2 miljonit

2022 - 20,2 miljonit

2021 - 17,7 miljonit

2020 - 16,7 miljonit

2019 – 20,6 miljonit

Allikas: RMK majandusaasta aruanded

* sisaldab ka kuivendustöid

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles