Vabamu näitus "Välja ahju tagant" jutustab Eesti naiste lugusid ja räägib feminismi kujunemisest kodumaal

Vabamu
Copy
Foto: Kristi Sits

Kui paljusid mõjukaid Eesti naisi ajaloost tead sina? Lydia Koidula ja Marie Under on tõenäoliselt esimesed meenuvad nimed, kuid Vabamu näitus “Välja ahju tagant,” tutvustab meile teisigi tuntud naisi, kes on läbi 150 aasta aidanud kaasa feminismi kujunemisele Eestis.

Feminismi ajaloo lahtirullumine on toimunud meie tagahoovis

Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu näituse “Välja ahju tagant” kuraator Piret Karro jõudis idee teostamiseni läbi soouuringute magistrantuuri õpingute Budapestis.

Vabamu juht Karen Jagodin ja kuraator Piret Karro.
Vabamu juht Karen Jagodin ja kuraator Piret Karro. Foto: Kristi Sits

Õpingutest, põhjalikust uurimusest ja artikli avaldamisest, tekkis loogilise jätkuna mõte luua samalaadne näitus, mis tutvustaks Eesti mõjukaid naisi, rääkides loo nende olulisusest nii ajaloos kui tänasel päeval. Oma panuse näituse valmimisse on andnud ka kunstnik Flo Kasearu, kujundaja Kaisa Sööt ja graafiline disainer Sandra Kosorotova.

Näitusekülastajal on võimalik liikuda läbi 150 aasta, et näha, mida on tähendanud naiste õiguste ja vabaduste eest seismine eri ajastutel: rahvuslikul ärkamisajal, Vene tsaaririigi koosseisus, Nõukogude Eestis ja iseseisvuse taastamise järel.

Foto: Kristi Sits

Rahvuslik ärkamisaeg

Esimene Eesti feministlik manifest

Eesti feminismi kujunemislugu ning naisliikumiste rolli ja olulisust ei ole meie ajaloos varasemalt palju uuritud. Esimeseks Eesti feministlikuks manifestiks võib siiski pidada Lilli Suburgi 1887. aastal avaldatud ajakirja Linda eessõna, kus Suburg julgustab naisi "ahju tagant" välja tulema.

Lilli Suburg oli ärkamisaja kirjanik ja esimene Eesti tütarlastele mõeldud üldhariduskooli asutaja. Lilli Suburgi sõnum naistele ajakirja Linda eessõnas 1887.aastal:

“Sõnakene suguõdedele!”

“Hõisake, mu armsad suguõed, tõstke nüid ka tõesti rõõmu kisa: meil on ju o m a ajaleht! … Kui … üksteiselt elutarrkusi õppima, üksteisele neid õpetama, … ja sedasi üksteist tuetades ikka enam ja enam oma soo seisuste ja kohustele osavamaks, väärilisemaks inimeseks kasvama – on see orrjuse põlve ööpimedus, mis meile kõik seda lubab? Ei, ja tuhat korda ei! see on vabaduse koidu sära, mis meie vaiimusi rõõmu pärast värisema paneb! … Edasi suuremale vabadusele, kuidas kõrgama vaimuharidusega rahvaste naisterahhvad juba edasi jõudnud on! Jah, armsad suguõed, vällja ahju tagant, edasi lahkemasse elu õhku!”

Ajakirja näol oli tegu esimese eestikeelse naissoost lugejale mõeldud kirjandus-ja eluoluajakirjaga, kus võeti teemaks ka ühiskondlikke küsimusi. "Sõnake suguõdedele" on esimene Eesti feministlik manifest.

Lilli Suburgi toetajate seas olid ka ärkamisaja tuntud nimed Carl Robert Jakobson, Hugo Treffner ja paljud teised.

Foto: Kristi Sits

Eesti Vabariigi naisseltsid

Eesti Vabariigi väljakuulutamisel 1918. aastal lähtuti põhimõttest – vabas ja iseseisvas riigis peavad olema ka naised iseseisvad ja vabad. Naistel olid poliitilised õigused sellel perioodil juba olemas, kuid täielik võrdsus meestega siiski puudus. Naistel ei olnud endiselt õigus omada vara. Vana perekonnaseadus sätestas abiellumisel vara kirjutamise mehe nimele. 1920. aastal olukord muutus ning naisseltsid panid kokku juriidilise komisjoni, kes uue perekonnaseaduse ettepaneku Riigikogusse toimetasid. Poliitiliste õigustega seotud naisliikumist nimetati juba sõdadevahelisel ajal Eesti feminismiks. Antud perioodi iseloomustavadki naisseltside moodustamised, naiste omavahelised kooskäimised seltsides ja perekonnaseaduse muudatus.

Nõukogude aeg

Nõukogude perioodil leiti, et naised on meestega võrdsed, sest Nõukogude Liit toetas sõnades sugude võrdsust ja töölisi. Laiali saadeti ka Eesti Naisliit. Naised suunati tööle ametitesse, mida traditsiooniliselt tegid mehed (sh traktoristideks, mehhanisaatoriteks, arhitektideks, filmirežissöörideks, ministriteks). Naised elasid justkui topeltelu – samuti oli naine see, kes pidi kodus koristama, kasvatama ja süüa tegema. Osalt propagandatrikina mõeldud poliitika andis aga paljudele naistele võimaluse end Nõukogude Liidus loominguliselt ja erialaselt teostada. Antud perioodist on tuntud režissöör Leida Laius, kes tõi Eesti filmitraditsiooni tugeva ja iseotsustava naise kuju. Pea kõik Leida Laiuse (1923-1996) mängufilmid on täna loetud Eesti filmimaastiku klassikaks.

Foto: Kristi Sits

Taasiseseisvumine

Taasiseseisvumisjärgsel perioodil oli ühiskonnas palju segadust. Võrdsus ühiskonnas lagunes taaskord. Kui Lilli Suburg oli 1880-ndatel kutsunud naisi tagakambritest välja ühiskondlikus elus kaasa rääkima, siis 1990-ndate väärtused sundisid naisi taas kööki ja kodukolde ette minema. Oli naisi, kellele see meeldis – topeltvahetuse asemel sai teha nüüd üksnes koduperenaise tööd.

Antud ajaperioodil tekkisid ka erinevad LGBT grupid. Juba enne iseseisvuse taastamist olid Eesti lesbid ja geid hakanud suhtlema Soome, Rootsi ja teiste vabade riikide tuttavatega, kes julgustasid neid asutama oma õiguste eest seisvaid liite. Viie aasta jooksul toimus kiire organiseerumine ning saadi mitu töövõitu: asutati Eesti Lesbiliit, aasta hiljem Eesti Gayliit ning seejärel ka transsooliste inimeste ühendus Gendy.

Miks on näitus oluline?

Läbi nende ajajärkude, saame täna 2023. aastal öelda, et feministlik liikumine Eestis kannab juba kaela. Ühiskonnas ja ametkondades on juurutatud süstemaatilist võrdõiguslikkust ja feministlikke seisukohti tuuakse välja ka meedias. Kuna naisliikumisi Eestis ei ole palju uuritud, on Vabamu näitus unikaalne, tuues Piret Karro põhjalikud uuringud ja teadmised inimesteni laiemalt.

Näitus annab võimaluse tutvuda tähelepanuväärsete Eesti naistega, kes rajasid tee tänasesse päeva. Samuti aitab näitus mõtestada naiste osatähtsust ühiskonnas ja kogu maailmas.

"Vabamu üheks eesmärgiks on rääkida vabadustest ja õigustest. Kindlasti võiksid kõik inimesed tulla meie näitust vaatama, sest see aitab mõista naiste rolli tänases ühiskonnas. Naiste õigused on pikalt olnud jalgealla tallatud ning naised on pidanud oma õiguste eest palju seisma. Vabaduse väärtustamiseks on oluline õppida olnust ja meie muuseumi missiooniks on rääkida Eesti lähiajaloost liigutavaid lugusid, mis paneksid inimesi mõtisklema vabaduse väärtuse ja hapruse üle," ütleb Vabamu turundusspetsialist Agnes Kaasik.

Näitus "Välja ahju tagant" avati sümboolselt naistepäeval ning seda on võimalik külastada 2024 aasta kevadeni. Sellel suvel 20. sünnipäeva tähistanud Vabamu ootab näitusele kõik huvilisi. Lisainfot leiab: www.vabamu.ee

Copy

Märksõnad

Tagasi üles