Sisuturundus
Otepää, Eesti lipu häll, loob rahvuslipule kodu
18. detsember 2023, 18:29
Rahvuslipp salaja Otepääle
4. juunil 1884. aastal pühitseti Otepää pastoraadis Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest kujunes hiljem rahvuslipp. Lipu õnnistamise idee algatajaks oli Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingk, kes Seltsi liikmed Otepääle kutsus. Väljasõit algas Tartust, sõit toimus suurel kaheksa- hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed – 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sinimustvalge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima. Nii jõuti kella nelja paiku Otepää kiriku ette. See oli sinimustvalge lipu esimene avalik esitlus.
Lipu õnnistamine ei teinud sinimustvalgest lipust veel ei rahvuslippu ega andud võimalust seda ka avalikult kanda. Lipp peideti Tartus EÜSi korterisse oma aega ootama. Ametlikult sai sinimustvalge lipp riigilipu staatuse 27. juunil 1922. aastal. Okupatsiooniajal elas esimene sinimustvalge rahvuslipp üle seiklusrikkad aastad – teda peideti hoolega, viimane peidupaik oli Tartumaal asuv Läänemardi talu, kus lipp oli peidus ahjukorstna all. Praegu asub esimene sinimustvalge rahvuslipp ERMi lipusaalis ja on kõigile nähtav. Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on see, et esimene lipp on alles.
Pastoraadihoone liputoast Eesti Lipu Keskuseks
Otepää kui Eesti lipu õnnistamise koht, on alati lipulugu jutustanud ja Eesti lippu väärindanud. Otepää tähistab igal aastal Eesti lipu päeva erinevate sündmustega, millest tähelepanuväärsem on lipu rongkäik ning juubeliaastatel korratakse hobuvankriga sõitu Otepääle.
Selleks, et lipulugu saaks laiemalt tuntuks, loodi 1996. aastal Otepää pastoraadihoonesse toonaste EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Jüri Stepanovi ja Otepää linnapea Aivar Nigoli eestvedamisel Eesti lipu tuba. Liputoas oli esimese rahvuslipu koopia, mõned lipuga seotud mälestusesemed ning seintel ekspositsioon Eesti lipu loost. Liputuba kirjeldas lipu sündimist, lipu peitmist, okupatsiooniaega ja taasiseseisvusaega.
2001. aastal avati pastoraadihoones Suusamuuseum ning mõni aasta hiljem koostöös Eesti Rahva Muuseumiga Jakob Hurda tuba. Oli ju Jakob Hurt 1872-1880 Otepääl kirikuõpetajaks ning võib öelda, et tänu tema mõjule kujunes Otepääst vabameelne ja rahvuslikest ideedest kantud koht, tänu millele saigi Eesti lipu pühitsemine just siin toimuda. Koos Suusamuuseumi ja Jakob Hurda toaga kujunes pastoraadihoones välja omalaadne muuseum, kus sai hea ülevaate Otepää kultuuriloost.
Eesti lipu muuseumi ekspositsioon jäi aga pikapeale ajale jalgu. Otepää vald on kõikide nende aastate jooksul võtnud südameasjaks Eesti lipu õnnistamiskohta esile tõsta. 2011. aastal võeti Eesti lipu päeval peetud pidustuste käigus eesmärgiks Eesti Lipu Keskuse väljaarendamine. Otepää valla panuseks jäi investeeringu ettevalmistavad tegevused ehk keskuse projekteerimine ning sisekujunduse projekti tellimine. Keskuse ruumideks olid ette nähtud Otepää pastoraadi esimesel korrusel asuvad ruumid.
Otepää vald on koostöös EELK Otepää Maarja koguduse, Eesti Üliõpilaste Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi ja Muinsuskaitseametiga alates 2012. aastast töötanud selle nimel, et Eesti lipp saaks vääriliselt esindatud. On olnud mitmeid kohtumisi valla koostööpartneritega, mille tulemusel korraldas Otepää vald 2013. aastal konkursi Eesti Lipu Keskuse sisekujunduse ja ekspositsiooni teostaja leidmiseks. Parimaks visiooniks osutus Arhitektuuribüroo OÜ Lunge&Ko nägemus. Paraku ei läinud projekt rahapuudusel käiku. Võimalusi Eesti lipu loo edasijutustamisel aga otsiti pingsalt edasi.
Otepää vald renoveeris 2021. aasta algul pastoraadi hoone esimesel korrusel Eesti Lipu- ja Kogukonnakeskuse tarbeks viis tuba ja ehitas uue küttesüsteemi. Renoveerimist ootavad veel mõned ruumid esimesel korrusel ja seminrairuum keldris. Ruumid lipu ekspositsiooni loomiseks ootavad ekspositsiooniga sisustamist.
Otepää Vallavalitsus esitas 2023. aasta veebruaris Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (2014-2020) raames taotluse projekti „Eesti Lipu- ja Kogukonnakeskuse arendamine“ rahastamiseks.
Projekti kogumaksumus on 80 000 eurot, mis Eesti Euroopa Liidu välispiiri programmi poolt on finantseeritav 90% ehk 72 000 euro ulatuses. Projekti koostööpartnerid on Otepää Vallavalitsus, kelle osa projekti kogumaksumusest on 8 000 eurot ja Eesti Rahva Muuseum ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Otepää Maarja Kogudus. Suure panuse on andnud Eesti Üliõpilaste Selts.
Kujundusprojekti elluviimise periood on 01.07. – 31.12.2023.
Tööde tulemuseks on kaks projekti, mis on edaspidi aluseks Eesti Lipu- ja Kogukonnakeskuse ning selle ümbruse kujundus- ja sisutustöödele. Koostatud on ekspositsiooni kujundusprojekt, mille kandev liin on Eesti lipu lugu - riigilipu teekond läbi aja kuni tänase päevani. Lisaks sellele on valminud maastikukujunduse projekt, millega luuakse Otepää pastoraadi hoone ümber pidulik õhkkond ja mille läbivaks ideeks on ärkamisaeg. Hoone ümbruse kujundamisel on silmas peetud seda, et pastoraadihoone oleks külastajatele hästi vaadeldav ning Jakob Hurda kuju hoone ees asetuks esikohale. Maastikukujundusprojekti on koostanud AB Artes Terrae OÜ ja ekspositsiooni kujundusprojekti Pult OÜ.
Eesti Lipu- ja Kogukonnakeskuse näol on tegemist kogu perele mõeldud interaktiivse ajaveetmise kohana, kus nii väikesed kui ka suured saavad teadmisi Eesti riigi ja lipu ajaloost.
Pastoraadihoone esimesel korrusele on kavandatud kaheksa eraldi ruumi lipu- ja kogukonnakeskuse tarbeks. Lisaks sellele on eraldi fuajee, kassaruum ja hoone keldris asuv seminariruum. Iga ruum on pühendatud eraldi teemale. Esimeses ruumis räägitakse Eesti lipu sünnist ja selle pühitsemisest, teises ruumis saab vaadata Eesti lipu 135. aastapäevaks valminud vabaõhtulavastust „Taevas, muld ja tulevik“ ning lavastuse abil saada vastuseid Eesti lipu kohta. Kolmas ruum on pühendatud sinimustvalge rahvuslipuks saamise loole. Neljandas ruumis, kus vaadeldakse lipu etiketti, saab mänguvormis heisata Pika Hermanni torni riigilippu.
Viiendas ruumis vastatakse küsimusele, miks on Eesti riigivapil lõvid ehk selles ruumis vaadeldakse teisi riigisümboleid. Selles toas saab ennast proovile panna teiste riikide lippude tundmisel ja antakse ülevaade lahingulippudest. Kuuendas toas vaadeldakse, kuidas Eesti lippu hoiti okupatsiooniajal. Seitsmes tuba on kummardus ärkamisaja ühele olulisemale tegelasele, Otepää kirikuõpetajale Jakob Hurdale. Siin toas tulevad Jakob Hurdale külla teised tema tuntud kaasaegsed – Lydia Koidula, Rudolf Kallas, Burrhardt Sperrlink, Carl Robert Jakobson, jt. Kaheksandas toas saab vaadata seda, kuidas Eesti lipp on lehvinud mujal maailmas.
Eesti lipu lugu on meie omariiklusele tähtis, tähtis on ka see, et meil oleks järjepidevus selle loo jutustamisel. Oma lipu lugu ja selle austav hoidmine on osa meie tulevikust ja lugu ka meie lastele. Otepää vald soovib Eesti Lipu lugu väärikalt edasi rääkida, viies ellu Eesti Lipu- ja Kogukonnakeskuse arendusprojekti. Kogu arendus on võimalik teostada vaid partnerite ja toetajate kaasabil. Siinkohal on arutatud keskuse rajamise võimalikkust riigi kaasabil. Otepää vald on esitanud riigile toetuse palve Eesti Lipu Keskuse väljaarendamiseks ja lipu 140. juubeli tähistamiseks.
