Vane: liikluses on «süstimist» vähem kui aasta eest

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti liiklusohutuse ekspert Villu Vane esitas statistilisi andmeid liikluskomisjoni istungil.
Maanteeameti liiklusohutuse ekspert Villu Vane esitas statistilisi andmeid liikluskomisjoni istungil. Foto: Erakogu

Sel pühapäeval saab liiklusseadus aastaseks. Maanteeameti nõuniku kohusetäitja Villu Vane hinnangul on aastaga liikluses «süstivaid» autojuhte mõnevõrra vähemaks jäänud.

Vane rääkis, et uue seaduse puhul oli olulisimaks muudatuseks ohutusega seonduv. Näiteks helkuri kandmise kohustus linnas ja jalgrattakiivri kasutamise kohustus alaealistel.

«Kõige olulisem on laste turvavarustuse kasutamine, mida eelmises seaduses nii täpselt kirjas ei olnud – praegu on see hoopis täpsem ja karmim,» kinnitas Vane.

Vane hinnangul seadus liikluspilti palju ei muutnud, kuid see ei olnudki eesmärk.

«Aga mulle tundub, et «süstimist» on natukene vähemaks jäänud, sest teadupärast peab nüüd manöövri sooritaja ise veenduma selle ohutuses,» sõnas ta. «Varem võis teisele uljalt ette keerata ja kui õnnetus juhtus, siis olid üldjuhul puhas poiss. Praegu ei tohiks see nii olla ja mulle tundub, et seetõttu on sellist «süstimist» ja tõmblemist vähem.»

Lisaks on praeguses seaduses kirjas, et teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.

Üks paljuräägitud muudatustest oli jalgratturitele antud õigus ületada rattaga sõites ülekäigurada. Mitte kõigini pole aga jõudnud see, et niisugusel juhul pole autojuhil kohustust ratturile teed anda.

«Ma olen kindel, et see oli mõnes mõttes õige otsus – olen ise palju rattaga sõitnud teel, kus ristuv tee on iga 50 meetri tagant. Teoreetiliselt oleks pidanud 200-meetrisel lõigul 3-4 korda ratta pealt maha tulema,» sõnas ta. «Ega seda tehtud küll.»

Vane ütles, et ei oska veel öelda, kas sellepärast on ohutus muutunud või kui palju on ülekäiguradadel õnnetusi juurde tulnud. «Häda oli selles, et jalgratturid teadvustasid väga hästi õiguse, aga see, et neil olid ka kohustused ja puudub eesõigus autojuhi suhtes, jäi paljudel kahe silma vahele,» sõnas ta.

See, et mobiiltelefoni enam autot juhtides käes hoida ei tohi, kergendab Vane sõnul politsei tööd. Varem oli keelatud vaid mobiiltelefoniga kõnelemine. Samas nentis ta, et neid rikkumisi on päris palju.

Vane lisas, et sügisel hakkab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kokku koondama ettepanekuid seaduse muudatuseks.

«Kui me selle listi kokku saame, võiks selle avalikustada ja vaadata, mis rahvas arvab,» sõnas ta. «Kindlasti on täpsustused, mis on seotud eurodirektiividega.» Tema sõnul muudatusi palju pole ja need on pigem täpsustavat laadi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles