Riigi sihtasutuste kahjum pea üheksa miljonit eurot

TÜ Kliinikum on tegevuse haardelt üks suuremaid riigi sihtasutusi.

FOTO: Kristjan Teedema

Suurimat kahjumit tõid riigi sihtasutustest mullu Kredex, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja EAS. Kõigi kolme miinus jäi miljoni euro lähedale.
 

FOTO: Pm

Enam kui miljoni euro suuruse miinusega lõpetas mulluse majandusaasta kaks riigi sihtasutust, 2010. aastal oli neid üks. Riik on asutajaks kokku 67 sihtasutuses, millest 38 jõudis mullu nulli või plussi.

2010. aastal luges rahandusministeerium negatiivse tulemiga sihtasutuste miinuseid kokku 6,4 miljonit, mullu jõudis kahjum Postimehe andmeil 8,9 miljonini. Positiivsete tulemite summa oli mullu 8,5 miljonit.

Ülevaate koostamiseks vaatas Postimees läbi 67 riigi osalusega sihtasutuse mulluse majandusaasta aruanded. Kuigi sihtasutused pole äriettevõtted ja seetõttu saab negatiivset majandustulemust kahjumiks nimetada tinglikult, ei ole negatiivne tulemus hea uudis ei laenuandjate riske maandava Kredexi jaoks, kes lõpetas aasta –3,2 miljoniga, ega ka Põhja-Eesti regionaalhaigla sihtasutusele, mille miinus oli 2,3 miljonit.

Miljoni lähedale küündis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kelle aastatulemus jäi ligi 800 000 euroga punasesse.

Hinnalangus tõi kahju

Suurima miinuse teeninud Kredexi juht Andrus Treier ütles, et 2011. aasta majandustulemus on tingitud hiljutise majanduskriisi ajal võetud riskidest. «Kredexi tagatis- ja laenumahud kasvasid kriisiaastatel oluliselt. Võtsime ettevõtjate finantseerimisel märkimisväärseid riske, et aidata neil rasked ajad üle elada.»

«Kahjud avalduvad teatud viitajaga. Peamine kahjumi põhjus on pankrotistunud ettevõtete kohustuste katteks laenukahjude väljamaksmine, kus alati ei pruugi antud laen olla kaetud reaalse väärtusega tagatisega.» Treieri sõnul on enne 2008. aasta lõppu hinnatud kinnisvara (tootmishooned või muud hooned, milles ettevõtted tegutsevad) väärtus langenud poole peale või isegi enam.

Kredexi tegevust ei saa tema meelest võrrelda teiste riigi osalusega sihtasutustega, sest selle asutuse roll ongi pakkuda laenutagatisi. Kui majandusseis halveneb, suureneb ka probleemlaenude osakaal.

Praeguseks on olukord muutunud paremaks. Kriisi tipp­ajal 2009. aastal oli Kredexi tagatud laenude tasumisel probleeme rohkem kui 20 protsendil ettevõtetest, praegu umbes viiel protsendil, millest omakorda suur osa peaks aja jooksul lahenema.

Kuna riigi sihtasutuste tegevusvaldkonnad on erinevad, haakuvad kahjumite põhjendused üksteisega vähe. PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik ütles, et nende mullust majandustulemust mõjutas kõigepealt see, et haigekassa tasus raviteenuste ees 2011. aastal 0,95-protsendise koefitsiendiga, lisaks mõjutas tulemust haigekassaga sõlmitud raviteenuste rahastamise lepingu ületamine.

«Haigekassa poolt jäi tasumata 2,7 miljoni euro ulatuses raviarveid,» märkis Allik. Teine avaldatud põhjendus on käibemaks: PERH pidi tasuma mullu 2,3 miljonit eurot käibemaksu investeeringutelt ehitusse ja seadmetesse.
 

Pikemalt loe tänasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Tagasi üles