Meediaarvustus: veidi üllatav, aga kindlalt hea Kersna

Anneli Ammas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anneli Ammas
Anneli Ammas Foto: SCANPIX

Vahur Kersna on sel tele-raadio­hooajal tulnud vaatajate-kuulajate ette kahe poolusega. Kõigepealt küttis ta tõsiste raadiokuulajate seas kirgi Vikerraadio uue saatega «Reedene rõõm», kus lubab oma elus pettunuil õhku välja lasta ja sappi pritsida. Laupäeva õhtul sai aga lõpuks alguse ETV uus sari «Pink». See oli nii-nii ilus lugu, mis peaks vaataja panema südamest heldima.

Nagu Maire Aunaste oma kirbuturgudega on astunud ajakirjanduse kui lihtsalt vahendaja rollist edasi, organiseerides midagi reaalset, nii on Vahur pannud üle Eesti inimesi meisterdama pinke, kus istuda ja elu ajalikkuse üle mõtiskleda. Ju on pikaaegne ajakirjanikutöö viinud soovini mitte ainult õhku keerutada, vaid teha midagi käegakatsutavat. Ja ju on mõlemad võinud kogeda, et neil on nii suur mõjuvõim, et hulk inimesi võtabki nende üleskutse peale vedu ja teeb midagi ära.

Pikalt reklaamitud «Pingi» esimene saade vastas täpselt ootustele: Vahur suudab panna kokku saate, mis puudutab hingekeeli, ning kui saade otsas, tunneb vaataja endki veidi paremana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles