Ardo Ran Varrese maailm peatus Tartus

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veeriku linnaosa mänguväljak meenutab Ardo Ran Varresele tema elus väga olulist Berliini perioodi, mil ta käis koos naise Maria ja poja Karl Filipiga samuti sageli parkides ja mänguväljakutel, kus ta leidis süda­merahu ning mõtles enda jaoks paljud olulised asjad selgeks.
Veeriku linnaosa mänguväljak meenutab Ardo Ran Varresele tema elus väga olulist Berliini perioodi, mil ta käis koos naise Maria ja poja Karl Filipiga samuti sageli parkides ja mänguväljakutel, kus ta leidis süda­merahu ning mõtles enda jaoks paljud olulised asjad selgeks. Foto: Margus Ansu

«Kunagi kandsid punkarid seljal lauset «Peatage maailm, ma tahan maha minna!». Võib öelda, et minu elus tekkis sama seis: vajasin peatust, et maha astuda,» põhjendab muusikalise kujundajana töötav Ardo Ran Varres (38), miks ta asus elama Tartusse.

«Aga mulle ei meeldi see vastandamine – äri versus vaim või Tallinn versus Tartu. Igal kohal on omad võlud ja väärtused. Praegu on mul mõnus Tartus, aga kunagi kolin perega võibolla näiteks maale või elan hoopis Berliinis,» mõtiskleb mustas sametpintsakus Werneri kohvikusse intervjuud andma tulnud Varres, kelle terve elu on kulgenud mööda ootamatuid radu.

Olles õppinud Tallinna muusikakeskkoolis usinasti pillimängu, otsustas teismeline Varres ühel hetkel valida näitleja elukutse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles