Kross: Borissovi versioonis Arctic Sea kohta on senikuuldutest kõige vähem vastuolusid

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Andres Haabu

Kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisloosse mässitud diplomaat, julgeolekunõunik ja ettevõtja Eerik-Niiles Kross ütles intervjuus Postimehele, et laeva kaaperdamise eest süüdimõistetud ja 12-aastast vanglakaristust kandva Igor Borissovi kirjeldus juhtunust on senikuuldutest tõepäraseim: raske on leida motiivi, miks vene uurijad või fabritseerijad oleksid tahtnud sellise loo lehte minekut.

Arctic Sea vedas ametlikult 1,3 miljonit naela väärtuses puitu Soomest Alžeeriasse. Laev kadus 24. juulil 2009 ja avastati 17. augustil Roheneemesaarte lähistel. Kaheksa väidetavat piraati arreteeriti Vene mereväelaste poolt Arctic Sea pardal. Kuus vahistatut on Eesti elanikud.

Laeva lasti ja kaaperdamise kohta on erinevaid teooriaid. Peamiselt oletatakse, et laeval veeti salajast relvalaadungit. Venemaa on need pidevalt ümber lükanud ja väitnud, et laeva kaaperdasid kurjategijad, kes nõudsid miljonit Inglise naela.

13. jaanuaril 2012 kuulutas Venemaa Eerik-Niiles Krossi ametlikult rahvusvaheliselt tagaotsitavaks, kahtlustades teda seotuses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega 2009. aastal.

Kas Te püüaks kõiki asjaolusid arvesse võttes hinnata, mis oli Arctic Sea kaaperdamise põhjus ja kes tõmbab selle taga tegelikult niite?

Selle üle, mis Arctic Seaga tegelikult juhtus on nii Eesti kui ka Soome ja Rootsi uurijad ning paljud ajakirjanikud juba mitu aastat pead murdnud. Seni tulemusteta.

Ma ei oska hinnata, kuivõrd Borissovi jutt laeval toimunust tegelikkusele vastab. Tõsikindlalt tean seda, et Savini jutt minu seotusest selle kaasusega tõele ei vasta. See võiks viia järelduseni, et ka muu osa Savini väidetest on pigem vale, aga on selge, et loogikareeglid ei pruugi selles asjas liiga palju tähendada.

Mis oli Arctic Sea kaaperdamise põhjus? Sellele küsiksin vastu, et miks Te arvate et Arctic Sea üldse kaaperdati? Kes tõmbab niite? Ma küsiksin vastu, et kelle käes on ainsad väidetavad tunnistajad?

Mis mõtteid tekitas Borissovi antud intervjuu Arhangelski vanglast - kas tema kirjeldus avab toimuva suhtes uusi uksi?

Borissovi jutt on mitmes mõttes oluline. Reservtasiooniks tuleb muidugi öelda, et iga vene vanglast räägitud jutu tõepärasuse suhtes tuleb olla ettevaatlik. Ent antud juhul ei suuda ma leida motiivi, miks vene uurijad või fabritseerijad oleksid tahtnud sellise loo lehte minekut.

Seega, pigem võiks loos kallutatust otsida Borissovi isiklikest võimalikest motiividest. Seega, ma ei tea mida Borissov teadis või ei teadnud enne laevale minekut ja seal olles. Kuid minu arust on vähemalt tehisoludes Borissovi jutt oluliselt vähem vastuolusid sisaldav kui kõik muud jutud, mida selles asjas seni on kuulda olnud.

Lühidalt kokku võttes on Borissovi kirjeldus ju selline, et teda taheti turvameheks, koolitati välja, lollitati kaaperdamises osalema ja Savini ebaõnnestunud plaani tõttu lõpetasid kõik vanglas. Kuna Savin niisiis tõi karistused kaela nii iseendale kui ka teistele, pidi minema midagi nihu. Näib nagu oleks kaks võimalust – kas Savin või töö tellija reaalselt lootis kaaperdamisest raha või oli see kõrgemalt seatud lõks: Savinile lubati midagi ja mängiti ta sisse. Kumba Te usute (või hoopis midagi kolmandat) ja miks?

Uskumisest sellistes asjades ei piisa, kahjuks. Millegi väitmiseks peab midagi teadma ja ma ei tea. 

Savin kirjeldab Teid kohtuprotokollides nii detailselt, nagu oleks ta olnud Teie parem käsi, kuigi Teie väidete järgi olite ainult tuttavad. Neid protokolle lugedes tekib küsimus, et ilmselt pidite tihedalt lävima. Kuidas selline tegelane punub kokku sellise loo ja mis motiividel peaks ta vana tuttava sisse mässima?

On ilmne, et Savinil olid nende tunnistuste koostamisel head abilised. Õnneks siiski mitte liiga head, sest neis leidub mitmeid detaile, mis otseselt tõendavad, et nad on fabritseeritud. Mõistagi ei hakka ma neid detaile ajalehe kaudu FSB-le ette lugema.

Savin on viidanud sellele, et Teie ärid olid kehvas seisus ja sellel on seos Arctic Sea eest esitatud 1,5 miljoni dollari suuruse lunarahanõudega.

Savin on NTV pikas intervjuus väitnud ka seda, et ma olevat talle andnud korralduse lasta õhku Nord Streami gaasitoru (mida tollal küll veel olemas ei olnud) ja andnud talle laevale infot NATO laevade liikumise kohta, otse NATO staabist.

Mis puutub minu äride seisu, siis ei ole nad olnud kehvas seisus ei siis ega ka praegu.

Mida selles küsimuses edasi teete: kas tunnetate survet või piiranguid Vene Föderatsiooni poolt ning kuidas osalete Eesti ja Vene uurimisasutuste uurimises, kui üldse?

Ma jälgin huviga, kui kaugele lastakse Venemaal selle fabrikatsiooniga minna.

Jättes isikliku erapooletuse kõrvale, teeb mind pretsedendi mõttes murelikuks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu võimekus taolistele asjadele adekvaatselt reageerida.

Kui Venemaal lastakse nende putniliku kohtu- ja eriteenistuste süsteemi abil manipuleerida ja diskrediteerida Euroopa õigussüsteemi, siis on see ohusignaal, mis vajaks ehk laiemat käsitlemist kui antud juhtum. Antud juhtum on ihtsalt hea õppematrjal. Seni kahjuks ka venelastele.

Minu teada palus Eesti juba läinud aastal anda õigusabilepingu raames uurimine Eestile üle. Seni paistab, et venelased on olnud ametis muude asjade kui sellele taotlusele vastamisega. Samuti pole nad ilmutanud huvi neile Eesti prokuratuuri poolt pakutud võimaluse vastu saata oma uurijad Eestisse.

Eesti uurimisasutustele olen oma tunnistused ammu andnud, ma ei näe, et minust siinses uurimises kuidagi veel võiks kasu olla. Vajadusel olen mõistagi kättesaadav.

Mis puutub survesse Vene Föderatsiooni poolt, siis minu endisel erialal öeldi, et surve käib palga sisse. Nii üht kui teistpidi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles