Kirjandus vähendab lollust ja edendab arukust

Karl Martin Sinijärv. Foto: Peeter Langovits

Eile möödus Eesti Kirjanike Liidu asutamisest 90 aastat. Viimased viis aastat liitu juhtinud Karl Martin Sinijärve meelest on eesti kirjanikule kirjanike liidu liikmesus nagu Eesti Vabariigi kodakondsus eestlasele. «Kõik eestlased ei pea olema kodakondsed, nii ka ei pea kõik kirjanikud liidu liikmed olema. Aga üldiselt on see asjade loomulik käik.»

Kirjanike liidu liige on Sinijärv olnud üle 20 aasta, pool elu. Samas on Sinijärv liiduga seotud olnud kogu elu. «Siia majja ma 1971. aastal sündisin,» nendib mees Harju tänaval kirjanike maja esimesel korrusel liidu esimehe toolil istudes. «Esimesed mälestused on mul musta laega saalist, mu vanaisa Erni Hiire 75 aasta juubelist, ma polnud veel nelja-aastanegi, samast ajast on mälupildid kirjanike laste nääripidudest. Minu elust on kirjanike liit alati mingi osa olnud.»

Soovi kirjanike liitu kuuluda või kirjanikuks saada Sinijärv ei mäleta: «Alles nüüd ma hakkan mõtlema, et äkki minust saab kunagi kirjanik.»