Peaminister Andrus Ansip ja Poola valitsusjuht Donald Tusk kinnitasid neljapäeval Tallinnas toimunud kohtumisel, et ei ole rahul Leedu uue tuumajaama ehitamise projekti arendamise tempoga.
Eesti ja Poola loodavad Ignalina tuumaprojekti kiiremat edasiminekut
16. aprill 2009, 23:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ansip rõhutas, et Eesti huvides on Baltikumi võimalikult kiire vabanemine energiaisolatsioonist. «Lisaks Eesti-Soome ja Rootsi-Balti kaablile tähendaks see ka Poola-Leedu energiasilla võimalikult kiiret väljaehitamist,» ütles peaminister.
Ta lisas, et energiasilla valmimise eelduseks on uue Ignalina tuumaelektrijaama valmimine. Ühiselt loodeti, et Ignalina uue tuumajaama ehitamise projektiga on võimalik senisest kiiremini edasi liikuda.
Andrus Ansipi järgi on Eesti ja Poola väga heade suhete aluseks sarnane ajalookogemus, kattuvad huvid julgeoleku tagamisel ja sarnased vaated Euroopa tulevikule. «Väga häid liitlassuhteid kinnitab ühine tegevus NATO ja Euroopa Liidu raames,» nentis peaminister. Ühtlasi meenutas Ansip, et Poola oli kolme Balti riigi üks suurimaid toetajaid teel NATOsse.
Eraldi tõstis peaminister esile Poolas arenenud liikumise Solidarnosc'i mõju Eestile. «Solidarnosc'i mõju kiirgas kogu Ida-Euroopasse, sealhulgas Eestisse. See oli paljude jaoks sõnum vabadusest, mis andis uutmoodi julgust ja tegutsemisindu,» märkis peaminister Ansip.
Rääkides majandusest nentisid valitsusjuhid, et mõlemad riigid on suutnud majanduskriisile vastu panna. Peaminister Ansip tutvustas Tuskile Eesti majanduse praegust seisu ja tõstis esile, et Eesti on seadnud endale eesmärgiks ühineda euro-alaga juba lähitulevikus.
Samuti nentis Ansip, et Poola on Eesti jaoks jätkuvalt suurim väliskaubanduspartner Kesk-Euroopa riikide hulgas. 2008. aastal moodustas kaubavahetus Poolaga 3,4 protsenti Eesti kogu väliskaubavahetuse mahust. «Ka majandussuhted on kahe riigi vahel väga head, kuid tulevikus võiksid need olla veelgi tihedamad,» ütles peaminister Ansip.