Balti riikide kaitsmisel saab Rootsi erilise tähtsuse, kirjutas Stratforis Rootsi rahvusliku kaitsekolledži endine juht, erukindralmajor Karlis Neretnieks.
Rootsi nõrk kaitse kahjustab Balti julgeolekut
13. juuli 2013, 00:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neretnieks, kes on ka Rootsi kuningliku sõjateaduste akadeemia liige, leiab juuni lõpus Stratforis avaldatud artiklis, et kui Venemaa ja NATO vahel tekib Balti riike mõjutav konflikt, siis on väga väike võimalus, et Rootsil õnnestub sellest kõrvale jääda.
Analüüsides riikide sõjalist võimekust Läänemere piirkonnas, leiab Neretnieks, et Venemaa ja Valgevene territooriumil asuvate Venemaa rakettide tegevusulatus teeb NATO jaoks keeruliseks paigutada lennukeid ja mereväeüksusi Balti riikide territooriumile. Kui aga saata Balti riikide kaitsmiseks lennukeid välja Saksamaalt või Poolast, tuleks läbida sadu kilomeetreid õhuruumi, mis jääb Venemaa õhukaitse mõjuvälja.
«Seetõttu on kõige köitvam võimalus kasutada Rootsi õhuruumi,» leiab erukindralmajor. Lisaks oleks Rootsis baseeruvate lennukite puhul teekond Baltimaade kohale lühem, mis võimaldaks teha rohkem lende ning ettenägematutele sündmustele kiiremini reageerida.
«Kriitilise tähtsusega on samuti vastase ligipääsu takistamine Rootsi territooriumile,» lisas autor.
Kaitsmise tõsine küsimus
Kui vaadata asja Venemaa silmadega, siis tähendaks Rootsi territooriumil asuvad Venemaa pikamaa õhukaitsesüsteemid, et NATO-l oleks väga raske Balti riikidele õhutoetust anda, eriti kui konflikt on varajases staadiumis ning vastase õhukaitse mahasurumiseks alustatud rünnakuid pole veel edukalt lõpetatud. «Igasugune vägede õhuteed pidi juurdetoomine oleks siis välistatud,» leiab Neretnieks.
Kõige halvemal juhul, kui NATO mõistab, et Balti riikide kaitsmiseks pole võimalik midagi teha, võidakse sellest üldse loobuda. See mõjuks hävitavalt aga alliansi usaldusväärsusele.
Kõik niisugused stsenaariumid on Rootsi vaatepunktist muidugi äärmiselt häirivad, märgib erukindralmajor Neretnieks. Tema hinnangul on eriliselt haavatav Gotlandi saar, millest võib konflikti puhul saada sihtmärk ning seda isegi enne muude operatsioonide algust.
Samas ta leiab, et kui oleks selge, et NATO-l on võimalik kasutada kriisi korral Rootsi territooriumi ja õhuruumi, siis tõenäoliselt see kasvataks Läänemere piirkonna stabiilsust. See on muutumas veelgi olulisemaks, arvestades NATO kahanevat võimekust, USA vähenevat kohalolekut Euroopas ning Venemaa esiletükkivat poliitikat naabrite suhtes.
Teisel pool Peipsi järve Luugas ning Kaliningradi oblastis paiknevate raketikompleksidega Iskander on võimalik ohustada ükskõik millist strateegilist objekti alates Põhja-Poolast ja Gotlandist kuni Lõuna-Soomeni. Samal ajal on Venemaa oluliselt suurendanud Läänemere piirkonnas paiknevate üksuste võitlusvõimet.
Mainitu ühes agressiivsete, naabrite vastu suunatud suurõppuste korraldamisega annab põhjust jälgida Venemaa relvajõudude tegevust üha kasvava tähelepanuga.