Kui tavapäraselt ehivad koolide riigieksamite tulemuste põhjal koostatavate pingeridade esiotsas endale õpilasi valivad eliitkoolid, siis kõige madalamate punktidega edetabelite lõpuosa täidavad kutsekoolid.
Koolide pingerea lõpus püsivad kutsekoolid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolide pingerea tagumine kümme on täielikult kutsekoolide päralt. Näiteks viimasel, 274. kohal oleva Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpilased on riiklike eksamite keskmiseks kogunud vaid 24,37, Tallinna Lasnamäe mehaanikakool 25,58 ning Narva kutseõppekeskus 29,3 punkti. Võrdluseks - tabeli esikolmiku koolid on eksamite keskmiseks tulemuseks saanud üle 80 punkti.
Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse osakonna juhataja Aimi Püüa pidas kutsekoolide kehva esinemise põhjuseks seda, et nende õpilastel pole riigieksami tegemiseks kohustust ega ilmselt ka motivatsiooni.
«Võib arvata, et põhjuseks on see, et kutsekoolidel ei ole riigieksami läbisaamispiir 20 punkti. Nemad ei ole ilmselt nii motiveeritud. Õpilased teevad riigieksameid ilmselt põhjusel, et võib-olla kuskil õpinguid jätkata,» arvas Püüa.
«Samuti võib tegemist olla täiskasvanutega, kes töö kõrvalt õpivad ega näe põhjust pingutamiseks, et saada kõrgkoolis riigieelarvelisele kohale,» lisas ta.
Kutseõppeasutustest on pingereas kõige kõrgemal - 105. kohal Tartu kunstikool 61,63 punktiga.