Vastseliina kalmistule sängitatakse täna 13 vastupanuvõitluses hukkunud metsavenna säilmed.
Vastseliina kalmistule maetakse 13 metsavenda
21. september 2013, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumi teatel pärinevad neist kümne säilmed Nõukogude okupatsioonivõimude salamatmispaigast Võru lähistel Reedopalos ning need leiti prügihunniku alt 2011. aasta augustis. Ülejäänud kolm metsavenda hukkusid Luhasoos toimunud Lükkä punkrilahingus ning olid maetud punkri lähedale.
Lükka lahing toimus 1945. aasta detsembris, kui punkrit ründas NKVD eriväeosa. Seal langenuist kolme ehk Harald Keemi, Henn Pihlapuu ja ühe tundmatu inimese matmispaika ei teatud aastakümneid.
Täna maetavatest kaheksa ehk Richard Vähi, Elsa Vähi, August Kuus, Karl Kaur, August Kurra, Leida Grünthal, Lehte-Kai Ojamäe ja Endel Leimann langesid Puutlipalus 1953. aasta märtsis toimunud punkrilahingus.
1953. aasta märtsis oli hävitatud ka Viglasoo punker, kus tulevahetuses hukkusid Rafael Vähi ja Väino Härm, kes samuti sängitatakse täna Vastseliina kalmistule.
Vastseliinas avatakse ühtlasi ka mälestuskivi Eesti vabadust kaitstes hukkunud metsavendadele.
Homme tähistatakse Eestis vastupanuvõitluse päeva, et meenutada kõiki inimesi, kes julgesid kommunistlikule süsteemile vastu astuda.
Kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile ning kell 10 avaldavad akadeemilised korporatsioonid austust Otto Tiefi valitsusele, süüdates küünlad Tiefi valitsuse mälestusmärgi juures Tallinna Metsakalmistul. Õhtul toimub akadeemiliste organisatsioonide rongkäik, mis päädib kõnekoosolekuga Vabaduse väljakul.