Uus õppekava ei too muukeelsete koolide õpilastele rohkem valikaineid ega kohutuslikku teist võõrkeelt, sest tunnid kuluvad eesti keele õppimisele.
Muukeelsete põhikoolide õpilaste valikud jäävad endiselt piiratuks
30. jaanuar 2010, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vene õppekeelega koolides jääb koolidele endiselt vähem valikainete pakkumise võimalusi põhikoolis,» ütles Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva Postimees.ee-le. «Põhjuseks on see, et eesti keelt kui teist keelt hakatakse õppima alates esimesest klassist ja kõikides kooliastmetes on eesti keele kui teise keele tundide arv suurem kui võõrkeelte tundide arv,» selgitas ta.
Eesti keele arvelt õpivad lapsed vähem ka võõrkeeli. Eesti keelt hakatakse õppima alates esimesest klassist, kolmandas klassis lisandub üks võõrkeel. Praegu kehtiva õppekava järgi ongi eesti keelest erineva õppekeelega koolis Ladva sõnul kohustuslik ainult ühe võõrkeele õpe. Ta kinnitas, et see jääb nii ka uues õppekavas.
Praegu on erinevad ka kooli õppekeelele ja kirjanduse ainekavad. «Kehtivas õppekavas on eesti keele ja kirjanduse ning vene keele ja kirjanduse tundide arv kõikides kooliastmetes võrdne, kuid gümnaasiumis õpitakse eesti keelt kuus ja eest kirjandust kuus, kuid vene keelt kolm ja vene kirjandust üheksa tundi, s.t erinev on tundide jaotus,» selgitas Ladva.
Uute õppekavadega selline erinevus tundida jaotumises gümnaasiumis Ladva sõnul kaob. «Õppekavad sisuliselt muidugi erinevad,» lisas ta.
Teistes ainetes Ladva kinnitusel erinevusi ei tundide arvus ega ka ainekavades riiklike õppekavade tasemel pole. Samad on ka põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused.
Üleminek uutele õppekavadele algab 2011/2012 õppeaastal esialgu põhikooli 1., 4. , 7. klassides. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013/2014 õppeaastaks.