Peaminister Andrus Ansipi öeldu tõttu pöördub Isamaa ja Res Publica Liidu juhtfiguur Eerik-Niiles Kross õiguskantsleri poole, kuna riigijuht on poliitilises võitluses hakanud alusetult süüdistusi esitama.
Kross: Ansip käitub kummaliselt
5. november 2013, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas nõustute, et peaminister Andrus Ansipi väljaütlemised teie ja valitsuse ministrite kohta näitavad valitsust üsna hapras seisus?
See habras seis on pinnavirvendus. Ma pole küll valitsuses, aga suurel määral on tegemist üksikute väljaütlemistega, mis midagi ei muuda. Olulised asjad on ära tehtud, näiteks riigieelarve.
Riigieelarve on sobiv põhjus, et võimuliit hakkaks lagunema.
Kui oleks soovitud laiali minna, siis oleks seda tehtud. Tänane variant on endiselt võimalikest võimukombinatsioonidest parim.
Kohalikud valimised murendasid võimuliitu. Pinnavirvendus või mitte, aga positsioonid muutusid, reaktsioon on olnud mõlemalt poolt valuline.
Iga erakond vaatab oma reitingut ja üritab seda parandada. Mõningad meeleolumuutused on Eesti poliitikas selgelt toimunud.
Peaminister on asunud avalikult ründama teid ja oma valitsuse ministreid. Mis see on?
Mul on sellele kaks reaktsiooni: kodanikuna ei tundu mulle õige vaielda peaministriga ja minu maailmavaate juurde kuulub lugupidamine riigi institutsioonide vastu. Isegi Arnold Rüütli kohta ei leidunud mul ühtki paha sõna, kui ta oli president. Kuid seesugused peaministri avaldused on Eesti poliitikas üsna haruldased, kui ta käsitleb konkreetse rahvusvaheliselt ja Eestis uuritud asja üksikasju laiemas poliitilises võitluses. See on minu meelest väga veider. Mis puudutab minu enda õigusi seoses peaministri väljaütlemistega, siis seda peaks kontrollima õiguskantsler, kas minu põhiõigusi on riivatud või mitte.
Mis mõttes riivatud?
Eesti kehtib peaministri palavalt armastatud termin «süütuse presumptsioon» ja selles kontekstis, kus Eesti Vabariik ei ole mind milleski süüdistanud ja kõnealuses asjas on leitud, et mind pole alust milleski kahtlustada, on väga kummaline, kui peaminister nõuab esiteks, et asja, mida on juba uuritud, tuleb edasi uurida, ja teiseks ütleb, et ei tunnista mind süütuks.