Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul näitab maailma kogemus, et riigijuhtimises on stabiilsus riigile ja rahvale kasulikum kui lühiajalised ja ebakindlad valitsused.
Kristen Michal: stabiilsus on riigile ja rahvale kasulikum
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäevases Raadio 2 saates «Olukorrast riigis» tõstsid saatejuhid esile, et Eesti on Lääne- ja Põhjamaadest selgelt erinev, sest siinsete suurparteide juhid pole umbes 15 aasta jooksul praktiliselt vahetunud.
Michael tõstis esile 15 aastat Luksemburgi peaministriks olnud Jean-Claude Junckeri, samuti Matti Vanhaneni Soomest, Göran Perssoni Rootsist, Anders Fogh Rasmusseni Taanist ja Tony Blairi Suurbritanniast.
«See pole tavatu, vaid pigem tavaline,» lisas ta.
Michaeli väitel on erakondade esimehi ja peaministreid Eestiski palju vahetunud, kuid selle põhjuseks on olnud ikkagi probleemid erakondades või ebastabiilsus koalitsioonis ning täna midagi sellist pole.
«Riigi ja erakonna juhtimises on kogemusel ja usaldusväärsusel suur väärtus - nagu ka viimane kriis näidanud on,» lisas ta.
Michaeli sõnul on Reformierakonnas uuenemine pidev ja sihikindel protsess ning näiteks viimastel erakonna juhatuse valimistel vahetus ligi pool juhatusest. Samamoodi on muutunud riigikogus olijate nimekiri.
«Meile ei ole kunagi liiga tähtsad olnud pagunid ja istekohad, vaid ikka ideed,» rõhutas ta.
Uutest inimestest, kes võiks järgmise nelja kuni kaheksa aasta jooksul poliitika tipptegijateks tõusta, nimetas Michael Taavi Rõivast, Hanno Pevkurit, Kalle Pallingut, Lauri Luike, Keit Pentust, Arto Aasa, Henri Arrast, Remo Holsmerit ja Martin Kukke.
Eesti erakondade juhid
Edgar Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Erakonna esimees on lühiajaliselt olnud ka Andra Veidemann.
Mart Laar oli aastatel 1992–1995 erakonna Isamaa, seejärel 1998–2002 Isamaaliidu esimees. Uuesti tõusis Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimeheks 26. mail 2007.
Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige ja 2004. aasta novembris valiti ta Reformierakonna uueks esimeheks, kusjuures senisest pikaajalisest esimehest Siim Kallasest, kes siirdus Euroopa Liidu teenistusse, sai erakonna auesimees.
Eestimaa Rahvaliitu juhtis aastatel 1994-2000 Arnold Rüütel ja seejärel 2007. aastani Villu Reiljan, kellele järgnesid Jaanus Marrandi ja Karel Rüütli (2008 ja 2009) ning siis kohusetäitjatena Mai Treiali ja Arvo Sirendi.
Jüri Pihl on 2009. aastast Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees. Ivari Padar oli sotside juht aastatel 2002-2009, kuid siirdus ta Euroopa Parlamenti.