Vaata, millised ülesanded olid abiturientidel eesti keele riigieksamil

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abituriendid teevad riigieksamitega algust. Eesti keele eksam on esimene.
Abituriendid teevad riigieksamitega algust. Eesti keele eksam on esimene. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna riigieksamite perioodi avanud eesti keele eksamil tuli õpilastel lahendada tekstimõistmis- ja kirjutamisülesandeid ning kirjutada lühikirjand. 

Eksamitöös oli neli varianti, millest õpilane võis valida sobivaima, märkis sihtasutus Innove.

Lugemisosas tuli alustekstide põhjal lahendada 3 analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Alustekstid esindasid näitekirjandust (katkend Andrus Kivirähki näidendist «Kevadine Luts»), luulet (Jürgen Rooste poeem «Rahvaloendaja»), publitsistikat (David Vseviov «Kas ajalugu tunneb usaldust?») ning populaarteadust (Alar Karise artikkel «Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?»).

Eksami teises osas tuli abiturientidel kirjutada lühikirjand. Õpilased võisid analüüsida Eesti elu käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja/või filmikunstis, käsitleda Eesti rahvastiku vähenemisest ja paiknemisest tingitud probleeme, analüüsida riikidevahelisi suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.

Anneli Aab sihtasutusest Innove selgitas, et uut tüüpi eesti keele eksamil ei ole enam kirjanditeemasid, nagu varem. Eksamil antakse üks konkreetne ülesanne või püstitatakse probleem, mille õpilane peab lahendama. Üks osa lahenduskäigust ongi lühikirjand.

Näidet eelmise aasta ühest eksamiülesandest saab näha siit

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles