Kuigi Eesti Maleliidu rahakotis haigutab tume tühjus, kasutatakse täna viimast võimalust registreerimaks end Saksamaal Dresdenis toimuva maleolümpia osalejate nimekirja.
Maleliit püüab häbisse sattumist vältida
12. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel eile hommikul teatasid maleliidu juhid lootusetust olukorrast. Alaliidu peasekretär Hendrik Olde kuulutas ajakirjanduse vahendusel, et suure tõenäosusega jääb Eesti koondisel maleolümpiale sõitmata.
Päeva lõpuks andis aga maleliidu juhatuse liige Priit Leito positiivsema sõnumi. «Registreerime oma esinduse ära,» kinnitas ta. «Meie jaoks on tähtis esmaspäeval koguneva hasartmängumaksu nõukogu otsus. Kui nad lubavad raha eraldada ning kultuurkapital annab samuti oma osa, olen nõus vahepeal puuduva summa kas või ise laenama.»
Registreerimise tähtaeg on täna õhtu. «Asjad on kindlad kell 23, kui nimekiri läheb lõplikult lukku,» lausus Olde.
Koondisele rahastaja leidmisega aktiivselt tegelenud Leito möönis, et tegemist on riskantse sammuga. Sisuliselt tuginetakse kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese suusõnalisele lubadusele, et seekord raha tõesti eraldatakse. «Samas on meile seda varemgi lubatud, ent nelja viimase jagamisega oleme saanud null krooni,» märkis Leito.
Sukles omakorda viitas positiivse asjaoluna faktile, et Olde viis eile kultuuriministeeriumisse seni puudunud toetussummade kulutamise aruande. Postimehega vesteldes avaldasid mõlemad osapooled lootust, et probleem laheneb positiivselt. «Iga asja annab päästa,» kinnitas Sukles.
Varasematel aastatel pole malejuhid sarnase probleemiga kokku puutunud. Kaks aastat tagasi Torinos peetud maleolümpial osalemist toetas hasartmängumaksu nõukogu 300 000 krooniga. Tänavu on olukord muutunud.
Olde arvates pole küsimus ainult maleolümpial osalemises. Aastaid Eesti maleelu vedanud mehe sõnul viitab kultuuriministeeriumi tegevus soovile see spordiala välja suretada. «Harrastajate arvu poolest oleme Eestis kümnendal kohal, kuid rahaeraldiste osas alles 25. Aastas saame riigilt 350 000 krooni,» viitas Olde probleemidele. «Ülejäänud raha tuleb sponsoritelt, muidu poleks meil ju võimalik korraldada Eesti meistrivõistlusi ning saata esindusi tiitlivõistlustele. Lähipäevilgi sõidab 15 last noorte EMile.»
Maleliidu olukorra muudab omapäraseks asjaolu, et Eesti taotleb 2011. aasta MK-etapi ning 2016. aasta maleolümpia korraldamise õigust. Ise olümpial mängimisest loobudes oleks kohatu korraldusõigust endale paluda.
Pealegi on ka nende ürituste rahastamises segane olukord. Kultuuriministeerium ei soovi MK-etappi rahastada, maleolümpia toetamise taotluse on aga nõus valitsusele edastama.
«2011 on meil nagunii kultuuripealinna projekt, kahe nii suure asja jaoks on raske raha leida. MK-etapi korraldamine nõuab vähemalt seitse miljonit,» mõtiskles Sukles. «Tegemist on kultuuripoliitilise otsusega.»