Hiljuti Itaalia visiidilt naasnud siseminister Hanno Pevkuri sõnul suundub eeldatavasti juba lähinädalatel Itaaliasse meie sideohvitser, kelle ülesandeks on meile saabuvate põgenike valimise protsessi ettevalmistamine.
Eesti ekspert teeb Itaalias põgenike valimisprotsessiga algust juba lähinädalatel
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
5. oktoober 2015, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pevkur külastas ka ise möödunud nädala lõpus toimunud Itaalia visiidil Rooma lähistel asuvat pagulaslaagrit. Ministri sõnul on tegemist meie mõistes nn Vao keskusega, kus on rahvusvahelist kaitset taotlevad inimesed.
Laagris oli kokku umbes 900 inimest, kuid Eestisse sealt tõenäoliselt migrante ei tule. Pigem saabuvad meile üle Vahemere Lampedusa saarele jõudnud põgenikud.
Ehkki minister jõudis vanasse kriisikeskusesse majutatud migrantidega ka paar sõna vahetada, oli külaskäigu laiem eesmärk saada aru Itaalia vastavast protsessist – milline tervisekontroll riiki saabuvatele varjupaigataotlejatele tehakse, milline on dokumentatsioon neil riiki sisenedes ja ka keskusest lahkudes.
«Meie põhihuvi oli teada saada, kui palju infot on meil juba ette olemas siis, kui meie inimesed peavad hakkama seal hindamisprotsesse läbi viima,» rääkis Pevkur.
Laagris nähtu andis Pevkuri sõnul kindlustunnet, et näiteks tervisekontroll tehakse eelnevalt väga korralikult ära. «Ka muu taust on Itaalias kohapeal küsitluste käigus selgeks tehtud – mis on inimese oskused, haridus. See teeb meie töö kindlasti natuke lihtsamaks,» ütles minister.
Sideohvitser läheb peagi kohapeale
Pevkuri sõnul saadetakse esimese sammuna Itaaliasse juba lähinädalatel meie sideohvitser, kelle ülesanne on kogu põgenike valimise protsess ette valmistada ja kõikides tehnilistes detailides kokku leppida. Seal hulgas peab ta tegema selgeks, millised dokumendid saame me Itaalia käest ning mida Eesti pool lisaks vajab.
«Samuti peab ta vaatama, kas ja kui palju on vaja meie eksperte lisaks tuua. Kas on vaja inimesi kaitsepolitseist, sotsiaalministeeriumist või veel kuskilt,» sõnas Pevkur. Sealjuures on Itaalia lubanud, et tõlgiteenuse korraldavad nad ise.
Lisaks peab sideohvitser vajadusel hakkama kohapeal kokku panema Eestisse saabuvate põgenike profiile ning tegema kindlaks, kui suure osa hindamise saab ära teha kohapeal ning kui palju saab ära teha Eestis.
«Üldpõhimõtted on nüüd itaallastega kokku lepitud. Itaalia ütles, et nemad on valmis üsna kiiresti edasi liikuma ja võib-olla pakkuma juba lähiajal meile välja esimesed inimesed, loodetavasti terve perekond, et me saaksime n-ö näidisprotsessi läbi teha.»
Hindamisprotsessist sõltub palju
Sotsiaalministeerium on varem avaldanud soovi, et esimesed põgenikepered võiksid Eestisse jõuda juba käesoleva aasta lõpus. Seda ei välista ka Pevkur, mõistagi juhul, kui hindamisprotsess sujub tõrgeteta.
«Meil on kõige olulisem see, et hindamisprotsess kenasti toimiks,» ütles minister, lisades, et protsessi kiirus sõltub suures osas ka põgenike taustast. «Kui meile antakse perekond, kelle kohta ei ole muud teada kui nimed, siis on kogu tausta selgitamine oluliselt pikem protsess kui siis, kui antakse perekond, kelle taust on selge.»