Laste arv lasteaiarühmades on üldjuhul normikohane, kuid personali koosseisule esitavate nõuete täitmisega oli mullu asi kehv, selgus riigikontrolli auditist.
Kriis on möödas, aga lasteaiaõpetajad töötavad ikka osakoormusega
11. november 2015, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laste arv lasteaiarühmades on üldjuhul normikohane, kuid personali koosseisule esitavate nõuete täitmisega oli mullu asi kehv, selgus riigikontrolli auditist.
Laste arv lasteaiarühmades oli auditeeritud omavalitsustes enamasti normikohane, kuid mitte alati. Põhiliselt Tallinnas oli mitmeid asutusi, kus on lapsi rohkem kui lubatud. Lasteasutuste nimekirjades kokku oli seal normist rohkem ligikaudu tuhatkond last.
Normist suurem laste arv on enamasti seotud osaajaliste kohtadega. Tallinnas olid loodud osaajalised kohad 95 protsendis rühmades, kus lapsi oli normist enam.
Kõige enam on omavalitsustes probleeme töötajate arvule seatud normide täitmisega. Üldistades oli seis personali koosseisunõuete täitmisega 2014. aastal kehv. Vaid kümnes asutuses 183st auditeeritust oli võetud kõikideleametikohtadele piisaval hulgal inimesi.
Näiteks oli logopeede puudu kõigis 8-s, tervishoiutöötajaid 7-s, liikumisõpetajaid ja muusikaõpetajaid 6-s omavalitsuses. Enamasti olid nendega hädas mitmed asutused korraga. Rühmaõpetajad olid üldiselt tööl täiskoormusega, v.a Tallinnas, kus mitmes asutuses olid osalise koormusega õpetajad (nt 0,9). Vähendatud koormus on püsinud viimase majanduskriisi ajast ning olgugi, et kriis on ammu möödas, ei ole koormust taastatud.
Koormusi liites oli enamasti siiski tegemist olukorraga, kus õpetajate arv rühmas vastas normile.
Personali koosseisu nõudeid on hiljuti muudetud paindlikumaks, kuid Riigikontrolli arvates on küsimus hoopis selles, kas nõudeid on sootuks vaja. Koolieelne lasteasutus on omavalitsuse haridusasutus nagu üldhariduskoolgi, kuid nõuete poolest käsitleb riik neid erinevalt. Ka üldhariduskooli personali koosseisu kohta kehtisid ühtsed nõuded kuni 1.9.2013, kuid need kaotati. Leiti, et oluline on, et seadusega ettenähtud teenused ja õppetöö kvaliteet on tagatud, kuid milliste ametikohtade ja töötajate hulgaga see saavutada, võiks jääda koolipidaja ja kooli direktori otsustada. Riigikontrolli arvates on see igati mõistlik põhjendus. Praegu on aga olukord, kus personali koosseisu küsimuses omavalitsusi ühel juhul usaldatakse, teisel juhul aga mitte. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ega mõistlik.
Põhiosa auditi soovitustest on adresseeritud haridus- ja teadusministrile. Muuhulgas soovitati üle vaadata osaajaliste kohtade regulatsioon ja lasteasutustele kehtestatud nõuded.
Haridus- ja teadusminister lubas kõigi riigikontrolli soovituste täitmist kaaluda.
Riigikontroll auditeeris kaheksas omavalitsuses lasteaiakohtade piisavust, kohaootel olevate laste arvestust ja lasteasutusele seatud nõuete täitmist. 2014/2015. õppeaastal tegutses Eestis kokku 653 koolieelset lasteasutust, millest 594 (91 protsenti) olid munitsipaallasteasutused. Ülejäänud on eralasteaiad. Tegevusloa alusel lapsehoiuteenuse osutajaid on 396, millest 29 (7 protsenti) on omavalitsuse asutused.
Koolieelset munitsipaallasteasutust ei ole seitsmes omavalitsuses: Alajõe, Kohtla (Ida-Virumaa), Meeksi, Piirissaare (Tartumaa), Ruhnu, Torgu (Saaremaa) ning Palupera (Valgamaa) vallas.