Pagulasi puudutav seadusemuudatus läbis teise lugemise

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
9. märts 2016 20:31
Vao varjupaigataotlejate keskuse elanikud. | FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Riigikogus läbis teise lugemise välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse sisse viidavate muudatuste eelnõu.

Seadusemuudatus jõuab kolmandale lugemisele ja lõpphääletusele 16. märtsil, teatas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) pressiesindaja.

«Eesti peab praeguses rändekriisi olukorras täiendama oma pagulasreeglistikku, sama on asunud tegema teised riigid. Seadusemuudatus loob kindlad kriteeriumid Eestis varjupaiga saamiseks, aga ka tingimused lõimumiseks,» ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, IRLi kuuluv Mart Nutt. «Mida selgem on riik oma seisukohtades, seda lihtsam on Eesti inimestel siia tulijaid aidata.»

Nuti sõnul on seadusemuudatus igakülgset läbi arutatud asjasse puutuvate ministeeriumite, õiguskantsleri ja vabaühendustega.

Muudatusettepaneku kohaselt peab rahvusvahelise kaitse saanud isik osalema kohanemisprogrammis. Kui ta seda ei tee, on see aluseks elamisluba mitte pikendada. Rahvusvahelise kaitse saanud isik peab Eestis viibimise ajal õppima eesti keelt, kusjuures ühe aasta jooksul peab ta olema omandanud A1-taseme, kahe aasta jooksul A2-taseme ning viie aasta jooksul B1-taseme. Kes eesti keelt ei omanda, peab keeleõppe kulud riigile tagastama.

Nuti sõnul antakse täiendava kaitse saajale elamisluba üheks aastaks, pagulasele kolmeks aastaks. «Kui olukord kodumaal rahuneb, siis pöördub kaitse saanu oma kodumaale tagasi,» ütles Nutt.

Muudatuse kohaselt peab Eestisse asuja läbima kohanemisprogrammi, õppima eesti keelt ning austama Eesti kultuuri ja seadusi. Otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka riigikogu. Eelnõu kohaselt saabuvad Eestisse vaid need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud.

Ka kehtestavad muudatused, et pagulastele makstavad sotsiaaltoetused on sama suured, kui teistel Eesti elanikel. Ka peab politsei koostama turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta.

Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL