Eesti vetesse eksinud delfiin võib hukkuda

Foto: Pm

Laupäeva hommikul Tallinna lahest leitud valgekoon-delfiini saatus on lahtine. Kalameeste püünisvõrgud ja tihe laevaliiklus on varemgi Läänemerre sattunud eksootilistele loomadele hukatuslikuks saanud.

Riikliku looduskaitsekeskuse seire- ja teadustööde spetsialisti Ivar Jüssi sõnul võib delfiin küll oma tavapärasesse elupaika Põhjamerre tagasi ujuda, kuid samas on suur oht, et ta elupäevad lõppevad siinsetes vetes.

«Ma ei taha olla prohvet, kes ennustab ainult halba, aga väga palju Läänemerre eksinud ookeaniloomi on siin ka hukka saanud,» rääkis Jüssi.

Mereloomadele saavad lõksuks kalavõrgud. Jüssi hinnangul on Eestis ohtlikke püüniseid küll suhteliselt vähe, ent kuna delfiin on väga liikuv, siis võib ta sattuda Rootsi või Soome aladele, kus on võrke rohkem. Valgekoon-delfiin on külmaveeline liik ning siinne veetemperatuur on talle sobiv.

Armastavad laevu

«Ega tema elupaigas Põhjameres vesi palju soojem ei ole,» lisas Jüssi. «Nad söövad üldjuhul parvekalu ja toiduks peaks räimedest piisama.»

Delfiini märkas esimesena laupäeval üks kalur ja hiljem purjetaja, kes sellest looduskaitsekeskusele teada andsid. «Sõitsime jahiga kirjeldatud asupaika kontrollima ja ühel hetkel ilmus delfiin välja,» rääkis Jüssi.

Laevad meelitavad delfiine ligi, loomadele meeldib nende kõrval ujuda. Mootorpaadid võivad neile aga ohtlikuks saada. Kui mõni mootorpaadiga sõitja peaks Tallinna lahes delfiini kohtama, võiks ta Jüssi sõnul kuni looma eemaldumiseni paadi mootori seisata. Mingil juhul ei tohiks loomale toitu loopida ega muul moel pealetükkivalt käituda.

Pringleid pole näha

Oma arvatavast kodukohast eraldab Tallinna lahes ulpivat delfiini praegu ligi seitsesada kilomeetrit. Miks loom nii kaugele rändas, Jüssi seletada ei oska. «Selle liigi puhul on regulaarsed ränded ja hulkumised suhteliselt tavalised,» seletas Jüssi.

Enamjaolt rändavad isased loomad, kes otsivad kaaslasi ja uusi alasid. Nad võtavad Põhjameres ette pikki otsi ja on võimelised ujuma kuni 30 kilomeetrit tunnis. «Kui ta otsejoones tagasi läheks, siis võtaks see aega alla nädala,» rääkis Jüssi.

Jüssi sõnul delfiin ranna lähedale enamasti ei tule, sest tegu on avamereliigiga. «Kui teda võib rannast märgata, siis on tal ilmselt juba midagi viga, näiteks on haige või kurnatud,» selgitas Jüssi.

Võõramaistest liikidest on Eesti vetesse varemalt juhtunud näiteks mõõkkala kümme aastat tagasi. Kala topis on Saaremaa muuseumis. Samuti on Läänemeres märgatud harilikke delfiine ja küürvaala. Viimane leiti lõpuks Lätist surnult, kuna oli laevalt löögi saanud. «Varem või hiljem on need eksootilised loomad surnult välja ilmunud ja nende surma on otseselt või kaudselt põhjustanud inimene,» rääkis Jüssi.

Läänemeres on olemas ka oma delfiin – vaalaliste seltsi kuuluv pringel –, kuid teda ei ole Eesti vetes tükil ajal nähtud. «Vahel tuleb teateid, aga neid ei ole õnnestunud kontrollida,» ütles Jüssi.