Rein Kilgi kohtuprotsess algab jaanuaris

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
18. oktoober 2016 13:30
Rein Kilk. | FOTO: Arno Saar / Õhtuleht

Menetluspooled leppisid täna Harju maakohtus toimunud eelistungil kokku, et majanduskuritegudes süüditava skandaalse ärimehe Rein Kilgi süüasja arutamine algab tuleva aasta 9. jaanuaril.

Koos Kilgiga on kohtu all veel Kristjan Oolo, Karl Liivapuu, Kaie Raig ja Neeme Raig.

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas neljale isikule süüdistuse juriidilisest isikust juhtorgani liikmena võlgniku vara põhjendamatus kinkimises, millega põhjustati võlgniku maksejõuetus, ning ühele isikule süüdistuse maksejõuetuse põhjustamisele kaasaaitamises.

Kõnealuse kriminaalasja materjalidest selgub, et 2012. aasta veebruaris olukorras, kus aktsiaselts ei olnud võimeline enam täitma oma kohustusi, otsustasid aktsiaseltsi nõukogu liikmed asutada tütarettevõtte ja tõsta sinna üle aktsiaseltsile kuuluvad kinnisasjad koos tehase sisseseadega ning kaubamärgid. Samas jätsid nõukogu liikmed kindlaks määramata tehingu tingimused ega kontrollinud, millistel tingimustel juhatus kinnistud ja kaubamärgid võõrandab ning kas juhatus tagab võõrandajale müügihinna laekumise, tuvastas uurimine.

Uurimisandmete kohaselt sõlmis aktsiaseltsi juhatuse liige nõukogu otsuse alusel varatu tütarettevõttega kinkelise iseloomuga kinnistuste ja kaubamärkide müügilepingu alla vara turuhinna ning ostuhinna laekumist tagamata. Kogu majandustegevuseks vajaliku vara võõrandamisega, millest aktsiaseltsile raha ei laekunud, põhjustati aktsiaseltsi maksejõuetus. 2012. aasta oktoobris kuulutas kohus välja aktsiaseltsi pankroti.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.

5. augustil tegi Tartu maakohus määruse, millega saadeti riigikohtu esimehele lahendamiseks nelja süüdistatava kaitsja taotlused kriminaalasja erandliku üleandmise määramiseks Harju maakohtusse. Kaitsjate hinnangul on väidetava kuriteo toimepanemise koht Tallinn, samuti on enamiku tunnistajate, süüdistatavate ja ka kannatanu esindaja elukohad Tallinnas või Harjumaal. Maakohus lähtus kriminaalmenetluse seadustiku sättest, mille järgi otsustab kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel aga riigikohtu esimees.

Riigikohtu esimehe 25. augusti määrusega jäeti Tartu maakohtu taotlus rahuldamata. Määruses on põhjendatud, et kriminaalasja arutamine allub kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud üldise kohtualluvuse põhimõtte järgi maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Antud juhul on kaitsjad taotlenud kriminaalasja Harju maakohtule lahendamiseks saatmist põhjusel, et süüdistatavad panid neile ette heidetavad teod toime Tallinnas. Kuna seda väidet prokurör vaidlustanud ei ole, puudub kriminaalasjas vaidlus süüdistatavate tegutsemiskoha üle. Seda kinnitab ka süüdistusakti teokirjeldus. Seega leidis riigikohtu esimees, et kriminaalasja arutamine allub Harju maakohtule ja selle alluvuse muutmiseks puudub alus. Tartu maakohus oleks pidanud kriminaalasja omal algatusel määrusega edastama alluvusjärgsele maakohtule ehk Harju maakohtule.

Sellest lähtudes saatiski Tartu maakohus 26. augusti määrusega süüdistusakti koos selle juurde saadetud materjalidega alluvusjärgsele Harju maakohtule.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL