Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Arheoloog: Saaremaal võib tegemist olla paatmatusega

Leiud viitavad kohaliku ja Skandinaavia matmiskombestiku segamisele.

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Salmelt leitud säilmed. | FOTO: Kanal 2

Aastaid Saaremaad ja nn viikingiaega uurinud arheoloog Marika Mägi hinnangul võib Salmes leitu põhjal arvata, et tegemist on paatmatusega ning ilmselt leidub sarnaseid leide lähikonnas veelgi.

«Tegemist on väga huvitava leiuga, mille suurim väärtus peitub matuses eneses - tegu on 7.-8. sajandi paatmatusega, mis sisaldab aga tüüpiliselt Saaremaa-päraseid segatud luudega põletamata matuseid,» kommenteeris Tallinna Ülikooli õppejõud Marika Mägi Salmest pärit leide pärast vestlus väljakaevamisi tegeva arheoloogi Külli Rikasega.

Mägi sõnul on tegemist just paadi, mitte laevaga. «Arheoloogide andmeil oli selle pikkus 8 meetri ringis ja laius maksimaalselt 1,3 meetrit. Paadist puitosi säilinud polnud, kuid selgelt oli jälgitav kinnituseks kasutatud rauast paadineetide vöönd piki kõdunenud puidust jäänud tumedamat viirgu,» kirjeldas ta.

Seni polnud sadamakohta õnnestunud leida

Arheoloogi sõnul viitab leiu asukohta kunagise olulise sadamakoha lähedusele. Salme jõgi oli viikingiajal veel laevatatav väin, mis eraldas Sõrvet Kuressaarest ehk praeguse Saaremaa nö suurest saarest.

Mägi sõnul on ta ka ise käinud otsimas sadamakohta Salme koolimaja lähikonnas, kuid kuna see on hooneid täis ehitatud, siis on koht jäänud senimaani leidmata.

Paatmatused olid eelviikingiaegses Rootsis ja Norras, osalt ka Taanis küllaltki laialdaselt levinud. 7.-9. sajandini oligi enamasti tegu väiksemate paatmatustega, hiljem maeti olulisi surnuid ka päris laevadesse.

«Viikingiajast tuntud Osebergi laevmatuse laeva pikkuseks oli 22 meetrit,» tõi Mägi näite. Tema sõnul maeti paatidesse-laevadesse nii mehi kui ka naisi, enamasti üks-kaks inimest ühte paati.

Arheoloogi sõnul on Eestis paatmatuseid seni oletatud Proosa kalmistul Tallinna külje all, kust tuli samuti välja ovaalse joonena asetsevaid paadineete, ning Lõuna-Saaremaal Viltinas.

«Viimases joonistusid seal kaevanud arheoloogide andmeil selgelt välja paatide piirjooned, konkreetseid matuseid aga nendega seostada polnud võimalik,» rääkis Mägi.

Huvitav matmiskombestik

Skandinaavia paatmatustest eristab Salme matmiskohta see, et tegu on mitme, minimaalselt viie, aga ilmselt isegi rohkemate inimeste tugevasti segatud luudega.

Arheoloogi kinnitusel meenutab paadi matmiskombestik teisi umbes samaaegseid matmiskohti Saaremaal, millest viimasena on kaevatud näiteks surnumaja Lepnas.

«Skandinaaviast oli seega võetud üle vaid vorm, kuid maetud siiski kohalikul moel,» selgitas ta. Kaasaantud panustest on arheoloogid seni leidnud peamiselt relvi ja raudesemeid, sealhulgas näiteks kaks mõõka, odaotsi jne.

Mägi sõnul on paljude Skandinaavia paadi- ja laevamatuste puhul teada, et laev koos sinna asetatud surnu ja panustega jäeti lihtsalt seisma ning kokkukukkunud ning kõdunenud jäänused kaeti mullaga alles sajandeid hiljem.

«Ehk seisis ka Salmest leitud paat aeglaselt kõdunedes rannal, märkides nii merelt kui ka maalt saabujaile lahkunud pealike kunagist mõjuvõimu,» pakkus ta välja Arheoloogi sõnul võib taolisi paate, aga ka teistlaadi matusekohti ähikonnas olla rohkemgi.

«Nagu antud paadimatuse lugu näitab, sõltub taoliste, ilma maapealsete jälgedeta kalmekohtade leidmine eelkõige kohalike inimeste tähelepanelikkusest,» lisas ta.

Tagasi üles