Kohtulikust ja poliitilisest kontrollist väljapoole jäävast, julgeolekuasutuste seaduse alusel tehtavast kaitsepolitsei varjatud jälgimisest ei saagi me teada, ütleb riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Maruste: kapo varjatud jälgimisest ei saagi teada
31. mai 2012, 07:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ütles, et kuna kõigi eelduste kohaselt kuulatakse Eestis telefonikõnesid pealt, siis ei usu ta Silver Meikari väidet, et Kristen Michal leppis varjatud annetusetegemise kokku telefonitsi, kirjutas Õhtuleht.
«Julgeolekuasutused ja uurimisasutused saavad telefonikõnesid pealt kuulata üksnes seadusest tulenevatel juhtudel ja igal konkreetsel juhul annab selle loa eranditult kohtunik,» on öelnud nii kapo pressiesindaja Harrys Puusepp kui ka riigiprokuratuuri avalike suhete juht Katrin Lunt.
Endise kohtuniku, praeguse riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul on kohtu luba vaja potentsiaalselt (kohtu)menetluses tõendina kasutamisele tulevate pealtkuulamiste puhul.
Varjatud jälgimine ja info kogumine, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse alusel, jääb avalikkuse, sh kohtulikust ja poliitilisest kontrollist väljapoole ehk teisisõnu: me ei saa sellest teada, kinnitab Maruste.
Kapo tõstis täna oma koduleheküljel esile, et jälitus- ja julgeolekuasutused saavad sõnumisaladusse sekkuda, sealhulgas telefonikõnesid pealt kuulata eranditult üksnes kohtu loal.
See kehtib nii kriminaalmenetluse seadustiku kui ka julgeolekuasutuste seaduse alusel tehtavate pealtkuulamiste puhul. Igast pealtkuulamisest jääb jälg ja seda on võimalik tagantjärgi kontrollida.
Elektroonilise side seaduse § 113 kohustab sideettevõtjat jälgimistoimingute tegemise ja taotlemise kohta säilitama sõltumatuid logifaile vähemalt viis aastat.
Pealtkuulatud telefonikõnede logifaile säilitavad ka jälitus- ja julgeolekuasutused. Seaduse kohaselt saavad viie aasta jooksul prokuratuur ja riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tutvuda logidega, mis sisaldavad toimingu aega, liiki, objekti ja numbrit.
Nii on ka nimetatud kontrollijad toimingute seaduslikkust kontrollinud.
Varjatud jälgimise ja teiste toimingute puhul, mis riivavad inimeste põhiõigusi oluliselt vähem kui pealtkuulamine, ei nõua seadus kohtu luba sõltumata sellest, kas tegemist on teabe kogumisega kriminaalmenetluse seadustiku või julgeolekuasutuste seaduse alusel.
Kõik eelnimetatud kaitsepolitsei toimingud alluvad kapo kodulehe väitel järelevalve komisjoni kontrollile ning peavad olema kooskõlas kehtivate seaduste ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavaga.
«Ükski kaitsepolitsei tegevus ei jää väljapoole õigusaktidega kehtestatud kohtulikust ega poliitilisest kontrollist,» kirjutati seal.