Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor leiab, et parlamendile toetusstreikide etteteatamisaja pikendamiseks ettepaneku teinud õiguskantsler ei lahenda sellega tegelikku probleemi.
Nestor: õiguskantsler ei lahenda oma ettepanekuga tegelikku probleemi
4. juuli 2012, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestor viitas kollektiivse töötüli lahendamise seadusele, mille kohaselt tuleb elanikkonna turvalisus ja esmavajadused tagada ka streigi ajal, olenemata sellest, kas tegu on korralise või toetusstreigiga.
Ta märkis, et selleks peavad tööandjad ja töötajate ühingud seaduse kohaselt kokku leppima miinimummahud, mida elutähtsates valdkondades nagu elektri- või veevarustus tuleb tagada. Seadus näeb ette, et lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja. «Need sätted kehtivad Eestis juba paarkümmend aastat, miinimummahte pole aga keegi kokku leppinud,» ütles Nestor Postimehele.
Seega on probleem tema sõnul kokkulepete puudumises, mitte aga toetusstreigi liiga lühikeses etteteatamisajas, nagu leidis oma ettepanekus õiguskantsler.
«Minimaalsed tootmismahud, et haiglad saaksid elektrit või lasteasutused ei jääks veeta, peavad olema igal juhul kokku lepitud ja kui need on teada, siis pole vahet, kas streigist teatatakse ette üks, kolm, viis või seitse päeva. Kui minimaalne tase on määratud, ei kannata inimesed mingeid kahjusid, nagu õiguskantsler kardab,» lausus Nestor, kelle sõnul on ka lahenduse koht seetõttu mujal.
Nestor avaldas arvamust, et õiguskantsleri bürool oleks edaspidi tööõigusega tegeledes mõistlik enne seisukohtade kujundamist ära kuulata mitte ainult tööandjad, vaid ka töötajate ühingud ja teised tööturu teemadega tegelevad inimesed.
«Ma loodan, et ma eksin, aga õiguskantsleri viimased töösuhete alased seisukohavõtud panevad mõtlema, kust algavad ja kus lõpevad õiguskantsleri kohustused ning milline olukord on sobilik näiteks mõnele advokaadibüroole, kes tööandjate huvisid esindab,» lisas opositsioonipoliitik.
Õiguskantsler Indrek Teder tegi täna riigikogule ettepaneku muuta kollektiivse töötüli lahendamise seadust, kuna tema hinnangul on toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg liiga lühike ega võimalda näiteks elutähtsaid teenuseid osutavatel vee-, gaasi-, jäätme- ja elektriettevõtjatel oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada. Praeguse etteteatamisaja juures on tema sõnul reaalne oht, et nii ettevõtjad kui riik ja elanikud võivad kannatada toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju.
Õiguskantsleri kantselei teatel tõusis streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus päevakorrale tänavu märtsis, mil toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt toetussstreike, sealhulgas ka elutähtsaid teenuseid osutavates ettevõtetes. Teder jõudis kollektiivse töötüli lahendamise seadust analüüsides seisukohale, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg on ebaproportsionaalne ning põhiseadusega vastuolus.