Haridusministeerium teeb ettepaneku karmistada veelgi nõudeid põhikoolilaste kooli jõudmise ajale, lühendades seda poole tunnini.
Aaviksoo tahab laste kooliteed veel lühendada
29. august 2012, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Jaak Aaviksoo rõhutas täna õppeaasta alguse pressikonverentsil, et eeloleval aastal tuleks süvendatult mõelda sellele, et igal lapsel oleks võimalik kodulähedases põhikoolis käia.
«Viimased 10-20 aastat oleme liiga teinud kodulähedastele põhikoolidele, osalt seetõttu, et ülal on peetud gümnaasiumiastmeid, mille jätkusuutlikkus on küsitav olnud juba aastaid tagasi ja tänaseks üsna paljudele selgeks saanud,» ütles Aaviksoo. «Loodan väga, et põhikoolide arvelt enam gümnaasiumiastet üleval pidada ei lubata. Niisugused seadusemuudatused on kavandatud ja jõuavad valitsusse ning riigikokku üsna pea.»
Aaviksoo teatas ka, et teeb seadusmuudatusega ettepaneku karmistada koduläheduse põhimõtet. «Vähemalt 90 protsenti lastest peaks põhikooli jõudma poole tunni jooksul,» ütles minister. Praegu kehtib nõue, et 80 protsenti lastest peab kooli saama vähemalt ühe tunniga.
Aaviksoo avaldas arvamust, et paljudel juhtudel ei pruugi selle täitmine lihtne olla: «See ei pruugigi keeruline olla kaugel nii-öelda ääremaadel, vaid pigem siinsamas Tallinnas, kus paljud lapsevanemad üsna küsitavatel akadeemilistel põhimõtetel püüavad oma lapsi panna koolidesse, mille gümnaasiumiastme lõpetajate riigieksamitulemused on parimad, arvates, et sealt saab ka parima hariduse, väntsutades neid sisseastumiskatsetel ja vedades Tallinna lähedatest valdadest neid kesklinna. Ma ei usu, et see on parim hariduskorraldus.»
Seetõttu lubas minister astuda samme selleks, et gümnaasiumides oleks avatud vastuvõtt kõigile põhikooli lõpetajatele sõltumata sellest, kas õpilane on seni õppinud samas koolimajas või mõnes teises. Veel on tema eesmärk jõuda sinnani, et igas maakonnakeskuses oleks tugev riigigümnaasium, mis lõpetaks maanoorte varajase voolu Tallinna ja Tartusse.
Haridusministeeriumi hinnangul alustab tänavu Eestis kooliteed 13 200 last. Ilma väljarännet arvestamata on 1. klassi astuvate laste prognoositav arv 13 780, kuid Aaviksoo sõnul jõuab tegelikult koolipinki vähem. «Ega me täpselt tea, kuhu need lapsed kaovad, sest arvestus inimeste üle pole meil niisugune, nagu paljud sooviksid,» sõnas minister.
Eesti üldhariduskoolides õpib praegu kokku 134 000 last, kui veel 12 aastat tagasi oli see arv 218 000.