L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Maruste saab seadusemuudatusega õiguse suuremale pensionile

Karin Kangro
, reporter
Maruste saab seadusemuudatusega õiguse suuremale pensionile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rait Maruste
Rait Maruste Foto: Artur Sadovski / Postimees

Parlamendi põhiseaduskomisjon viis riigiteenijate palgatõusu puudutavasse eelnõusse muudatuse, mis annab komisjoni reformierakondlasest juhile Rait Marustele õiguse saada tulevikus suuremat riigikohtu esimehe pensioni.

Maruste töötas riigikohtu esimehena 1992. aasta detsembrist kuni 1998. aasta augustini, misjärel asus ta Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks. Kehtiva seaduse järgi oleks Marustel pensioniikka jõudes õigus saada vanaduspensioni, mille suurus on 50 protsenti riigikohtu esimehe palgast. 75-protsendilisele pensionile on praegu õigus neil, kes on riigikohtu esimehena töötanud üle seitsme aasta.

Põhiseaduskomisjon soovib teha seadusesse aga muudatuse, mille kohaselt piisaks suurema pensioni saamiseks viieaastasest staažist. Komisjoni kuuluva reformierakondlase Peep Aru sõnul oli staažinõude alandamine komisjoni enda ettepanek, mida toetasid kõik arutelust osa võtnud põhiseaduskomisjoni liikmed.

Tema sõnul ei peetud praegust seitsme aasta nõuet õiglaseks, kuna Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee valis Maruste Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks valitsuse pakutud kolme kandidaadi seast ning selles ametis tal mingeid pensionigarantiisid ei olnud. «Maruste riigikohtu esimehe karjäär jäi ta lahkumisest aastaid hiljem vastu võetud kohtute seaduse valguses lühemaks kui seitse aastat Euroopasse mineku tõttu,» märkis Aru.

Maruste ise ütles, et tema oli sellise muudatuse tegemise vastu ning vastavatel aruteludel ka ei osalenud. «Komisjon otsustas teisiti,» lausus ta.

Põhiseaduskomisjon viis muudatuse eelmise nädala lõpus teise lugemise läbinud eelnõusse, mis külmutab veel üheks aastaks presidendi, ministrite ja mitmete teiste kõrgete riigiteenijate palga.

Praeguse seaduse kohaselt peaks uuest aastast kehtima hakkama riigiteenijate uus palgasüsteem, mis seni on rakendunud üksnes riigikogu liikmetele. Rahandusminister Jürgen Ligi on varem öelnud, et seaduse täismahus jõustumine tooks kõrgetele riigiteenijatele kaasa keskmiselt 21-protsendilise palgakasvu, mida valitsus ei pea vastuvõetavaks ja millega pole tuleva aasta eelarves ka arvestatud.

Eelnõu lükkabki presidendi, peaministri, ministrite, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete palgatõusu edasi 2014. aasta algusse. Erandiks on kohtunikud, kelle palgad tõusevad järgmise aasta 1. juulist.

Edaspidi moodustub kohtunike palk nagu praegu ka juba riigikogu liikmete oma mitte enam keskmise palga, vaid palgamäära alusel, mida korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Riigikohtu esimehe palk oleks sel juhul 5200, riigikohtu liikmetel 4420, ringkonnakohtu kohtunikel 3900 ning maa- ja halduskohtu kohtunikel 3380 eurot kuus. Kõrgeimat palgamäära indekseeritakse iga-aastaselt indeksiga, mille väärtus on pool tarbijahinnaindeksi ja sotsiaalmaksu laekumise aastase kasvu aritmeetilisest keskmisest.

Ühtlasi muutub eelnõuga kohtunike eripensionide süsteem ning need kohtunikud, kes nimetatakse ametisse pärast seaduse jõustumist, kohtunikupensioni enam ei saa.

Märksõnad
Tagasi üles