Tuvi jalutab, Kusti kummitab ja Ville teeb sääred

Foto: Corbis/Scanpix

Tavakohaselt andsid kirjastused vahetult enne jõulupühi, kui siinkirjutajal Postimehe raamatuaasta kokkuvõttele esikümme välja valitud, muljetavaldava kogupaugu. Hale hakkas aastalõpul ilmunud lasteraamatutest, kes nagu koolisööklasse hilinenud lapsed tõdevad, et magustoit on kohalviibijate vahel juba ära jagatud. Vaatest viimastele tulijatele kasvas vaade tervele aastale. Analüüsi asemel, küllap ka see aprillikuises Loomingus ilmub, pakun lugejale suundumusi ja noppeid ilmunust.

Enam või vähem ilukirjanduslikke esmatrükke ilmus mullu kaheksakümne kandis. Seda on vähem kui paar aastat tagasi. Kümmekond neist on luuleraamatud ja üks näidendivalimik. Kümmet võib määratleda kui noortejuttu.

Aasta 2012 oli mitmes mõttes Aino Perviku aasta. Kirjanik pühitses oma 80. sünnipäeva ja avaldas neli lasteraamatut. Tirilinna lood said täiendust raamatuga «Isegi Max ei usu enam», Tähekesest tuttavad tähejutud koondati kaante vahele ja pandi pealkirjaks «Kirjatähtede keerukas elu», muinasjutu moodi «Klabautermanni mure» jutustab tõsielus ettetulevast ja «Rändav kassiemme» on liigutav pildiraamat kõige pisematele.