Kõrgharidusega rahvastiku osatähtsus on kümnendiga suurenenud

Tartu ülikool. Pilt on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kõrgharidusega 34 protsenti, keskharidusega 45 protsenti ning põhi- ja madalama haridusega 21 protsenti, teatas statistikaamet.

2000. aasta loendusega võrreldes on kõrgharidusega inimeste osatähtsus suurenenud kaheksa protsendipunkti, keskharidusega inimeste osatähtsus jäänud samaks ning põhi- ja madalama haridusega inimeste osatähtsus vähenenud seitse protsendipunkti.

20-aastasest ja vanemast elanikkonnast oli 2011. aastal kõrgharidusega 342 289 inimest, keskharidusega 455 280 ning põhi- ja madalama haridusega 214 076. 1,5 protsenti 20-aastaste ja vanemate puhul on haridus teadmata.

20-aastastest ja vanematest meestest oli kõrgharidusega 27 protsenti, keskharidusega 49 protsenti ning põhi- ja madalama haridusega 24 protsenti, naiste puhul vastavalt 39 protsenti, 42 protsenti, 19 protsenti.

Eelmise loendusega võrreldes on kõrgharidusega meeste ja naiste osatähtsus suurenenud ning põhi- ja madalama haridusega vähenenud.

Eelmise loenduse ajal võis tähendada haritumate inimeste koondumist linnadesse. 2011. aasta loenduseks oli see suundumus muutunud, ehkki linnaelanike hulgas on kõrgharituid endiselt rohkem.

Maaelanikkonna hulgas oli kõrgharidusega inimeste osatähtsus 26 protsenti (eelmisel loendusel 16 protsenti) ning põhi- ja madalama haridusega inimeste osatähtsus 29 protsenti (eelmisel loendusel 42 protsenti).

2011. ja 2000. aastal õppis 99 protsenti 7–14-aastastest. Teistes vanuserühmades on 2011. aastal õppijate osatähtsus eelmise loendusega võrreldes suurenenud. 15–19-aastaste hulgas 85 protsendilt 89 protsendini, 20–24-aastaste hulgas 33 protsendilt 45 protsendini, 25–30-aastaste hulgas 10 protsendilt 17 protsendini ja üle 30-aastaste hulgas 1 protsendilt 2 protsendini.