Väljaränne kasvas järsku kaks korda

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Allikas: statistikaamet, rahvastikuregister

Eesti inimeste välismaale lahkumise tendentsid sarnanevad naabrite omadega. Lätist ja Leedust on palju räägitud, kuid samasugune negatiivne väljarände muster on ka Rootsis ja Soomes. Midagi ootamatut ja halba juhtus Eestis aga 2012. aastal, kui Eestist lahkumine järsku kahekordistust. Selget seletust sellele pole.

Väljarändajate arv, nende taust, elukoht Eestis, sugu, vanus ja haridustase lubavad teha kaks järeldust. Ühe hea ja ühe halva. Hea, kui nii võib öelda, on see, et neis andmetes ei ole midagi erilist. Eesti ei torka teiste riikidega võrreldes kuidagi silma. Vanuse, soo, hariduse ja päritolu põhjal on meil väljarändamine samasugune nagu Lätis ja Leedus, samasugune on see ka Soomes, Rootsis või Norras. Ainuke erinevus on intensiivsuses. Meilt läheb ära vähem kui Lätist ja Leedust, aga rohkem kui Soomest, Rootsist ja Norrast, kuigi ka neis viimases kolmes on oma kodanike rändesaldo negatiivne, see tähendab, et ära läheb rohkem, kui tagasi tuleb.

Meediapildi järgi tundub vahel, et kui Eestist minnakse, siis rohkem maakohtadest ja väikeasulatest. Statistikaameti eile avaldatud andmed seda aga ei kinnita. Minnakse igalt poolt. On küll muidugi erinevusi. Kui Tallinnast läks eelmisel aastal välismaale viis inimest tuhandest ja Pärnust kaheksa inimest tuhandest, siis vahe on muidugi olemas, aga nagu ka statistikaameti rahvastikuosakonna analüütik Alis Tammur ütles, pole suures pildis siiski vahet. Pigem on asi selles, et mõnes väiksemas külas või vallas, kus kõik kõiki tunnevad, paistab see paremini välja, samas kui Tallinnast välismaale tööle-elama minejaid lihtsalt ei märgata – linn on niikuinii rahvast täis.

Sellele erisusele meediapildi ja tegelikkuse vahel juhtis tähelepanu ka professor Ene-Margit Tiit. Kui lehtedes ja televisioonis on ebaproportsionaalselt palju juttu eestlastest Hispaanias, siis tegelikult Hispaaniat pildil pole. Konkurentsitult esimene on Soome, kuhu läheb rohkem kui pool Eestist välja rännanutest, juba suurusjärgu võrra vähem minnakse Suurbritanniasse, Rootsi, Venemaale ja Norrasse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles