Eesti inimeste välismaale lahkumise tendentsid sarnanevad naabrite omadega. Lätist ja Leedust on palju räägitud, kuid samasugune negatiivne väljarände muster on ka Rootsis ja Soomes. Midagi ootamatut ja halba juhtus Eestis aga 2012. aastal, kui Eestist lahkumine järsku kahekordistust. Selget seletust sellele pole.
Tellijale
Väljaränne kasvas järsku kaks korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljarändajate arv, nende taust, elukoht Eestis, sugu, vanus ja haridustase lubavad teha kaks järeldust. Ühe hea ja ühe halva. Hea, kui nii võib öelda, on see, et neis andmetes ei ole midagi erilist. Eesti ei torka teiste riikidega võrreldes kuidagi silma. Vanuse, soo, hariduse ja päritolu põhjal on meil väljarändamine samasugune nagu Lätis ja Leedus, samasugune on see ka Soomes, Rootsis või Norras. Ainuke erinevus on intensiivsuses. Meilt läheb ära vähem kui Lätist ja Leedust, aga rohkem kui Soomest, Rootsist ja Norrast, kuigi ka neis viimases kolmes on oma kodanike rändesaldo negatiivne, see tähendab, et ära läheb rohkem, kui tagasi tuleb.