Särgava: kohtunik vastutab lahendi eest ise

Harju maakohtu esimees Helve Särgava Foto: Peeter Langovits

Tallinna ringkonnakohus langetas eile maadevahetuse skandaali asjaosaliste suhtes süüdimõistva otsuse. Varasemalt tehtud Harju maakohtu otsus oli aga kardinaalselt erinev. Postimehe küsimustele vastab Harju maakohtu esimees Helve Särgava.

Mida teie juristina karistusest arvate?
Ma ei anna ühelegi kolleegi kohtulahendile ei hinnangut ega kommentaari. On teada, et iga kohtunik lahendab asja ja mõistab ka karistuse lähtuvalt kõigi tõendite kogumist ja oma siseveendumiste järgi. Samas nagu me teame, siis ringkonnakohtu lahendid ei ole lõplikud ja ka neid võib kassatsiooni korras vaidlustada riigikohtus.


Ringkonnakohus põhjendas, et Reiljanit ei pandud vangi kuna ta on 60-aastane ning šokivangistus ei paranda väljakujunenud iseloomuga isikut. Ka Jüri Saar ütles, et tema arvates tundub see mõttekäik kummaline.
Seda asja arutasid kolm kõrgelt kvalifitseeritud kohtunikku. Kui kolm kohtunikku leidsid, et karistus teole vastab, siis… Karistuse mõistmine ei ole emotsionaalne tegevus ja ta ei tohigi olla emotsionaalne tegevus - sellisel juhul polekski kohtuid vaja. Sama hästi võiksime kodanikult x küsida, mis karistust kellelegi mõista…

Maakonnakohtu ja ringkonnakohtu otsused on nii erinevad, et see tekitab küsimusi. Nagu Jüri Saargi ütles, otsused on vastandlikud.
Kui me vaatame siin mitukümmend aastat tagasi kohtulahendeid, siis erinevate astmete kohtulahendeid on erinevaid. Selles ei saa näha küll mingisugust erakorralist situatsiooni.
Ühed on ühiskonda rohkem riivavad kaasused, teised vähem. Juhul kui lahendid erinevates kohtuastmetes on erinevad, siis need tekitavad inimestes erinevaid impulsse. Karistuse mõistmise puhul ei saa aga olla õigusriigis erinevust. Siin tuleb ikkagi lähtuda tõenditest, asjaoludest ja karistuse mõistmise printsiipidest… Näiteks kui oleks siin nimega x varas esimeses astmes õigeks mõistetud ning teises astmes süüdi mõistetud, siis ma olen täiesti veendunud, et teie ei küsiks minult midagi.

Ei küsikski. Avalikkuse huvi on antud juhul lihtsalt suur.
Täpselt nii! See, et siin on erinevad lahendid, see ei ole erakorraline. Aga arvestades seda, et kes olid süüdistatavad, et tegemist on kõrgete riigiametnikega, siis on täiesti mõistetav, et ühiskondlik huvi on hoopis teisel tasandil.

Kas pole mitte kummaline, et kui Harju maakohut on kritiseeritud, siis sageli just konkreetselt Valeri Lõõniku lahendite pärast? Jüri Saar ütles selle kohta, et las kohtud ise hindavad oma kohtunike tööd.
Absoluutselt. Vaadake, esiteks siin selles asjas olid nii kohtunik kui kaks rahvakohtunikku. Rahvakohtunikud on ju tegelikult täpselt samasuguste õigustega kui kohtunik. Süüdi või õigeks mõistab siiski kohtu koosseis. Noh, küsimus, et kritiseeritakse, et ma ei arvagi niimoodi, et tervet Harju maakohust nüüd kritiseeritakse…

Kindlasti mitte. Tahtsingi öelda seda, et kui Harju maakohtust halvemas toonis räägitakse, siis suundub kriitika mitte Harju maakohtu vaid Valeri Lõõniku poole.
Noh, loomulikult. Igat kohtuasja lahendab ju konkreetne kohtunik. Ja tema on iga lahendi tegemisel sõltumatu. Mitte keegi ei oma, ega tohigi omada õigust teha ettekirjutusi. Kohtu esimees võib öelda, et ühtki asja ei tohi kaua venitada ja tuleb asi läbi arutada. Aga millise sisulise lahendi kohtunik teeb, seda otsustab vaid tema ise. Ja seesama kohtunik ka vastutab selle lahendi eest. Sellest tulenebki selle kohtuniku sõltumatus. Sõltumatus ei tähenda vaid seda, et teen mida tahan, vaid kannan ka oma töö eest tõsist vastutust.

Kohtunik võib võtta vastu kümme kaheldava väärtusega otsust järjest, kuid midagi negatiivset ei pruugi selle kohtuniku jaoks järgneda?

Kohtuniku jaoks järgneb midagi negatiivset siis, kui ta teeb teadlikult kaheldava väärtusega otsuse. Ja eriti, väga keeruline on kohtuniku jaoks teha otsuseid ka nö kõikuval tasemel. Kus ei ole selgelt võimalik aru saada, on süüdistatav süüdi või on ta õige. Kohtunik peabki olema sel juhul nagu kaal, et mõista kummale poole osuti enam kaldu on. Kaalutlusotsused on kohtunikele väga keerulised.