Kosmosesond üritab näha Maa minevikku

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Postimees.ee

Teadlaste seitsme aasta pikkune ootus sai tasutud, kui kosmosesond Huygens maandus eile Saturni kaaslasel Titan, mida teadlased peavad sarnaseks elu tekkimise aegse Maaga.

Pinev ootamine kulmineerus eile õhtul, kui projekti juhtiva Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadlasteni Darmstadtis jõudis teave, et sond maandus õnnelikult ja ohutult Titani pinnal. «See on Euroopa ja tema USA partnerite jaoks suur saavutus,» sõnas ESA peadirektor Jean-Jacques Dordain.

Teaduslikke andmeid hakkas sond koguma ja Cassini kaudu Maale edastama juba neli minutit pärast laskumise algust ning jätkas seda veel tükk aega pärast maandumist ehk niikaua kuni tehiskaaslase ümber tiirlev Cassini horisondi taha kadus. Seega ületas missiooni edu teadlaste kinnitusel kõiki ootusi ning Euroopa sai hakkama senise kosmoseajaloo suursaavutusega.

See oli pikka ootamist väärt, lisas Huygensi missiooni juht Jean-Pierre Lebreton. Esialgsed andmed viitavad, et sond maandus tõenäoliselt tahkele pinnasele. Saadud andmete töötlemine algas juba eile õhtul ning lähipäevil jõutakse ka esimeste tulemusteni.

Titan on alati Saturni süsteemis olnud see koht, kus vajadus kohapealse pildi järele oli väga suur. See on köitev maailm ja me ootame innuga teadustulemusi, märkis ESA teadusprogrammi juht David Southwood.

NASA kosmoselaeva Cassini turjal seitse aastat Saturnini teel olnud Huygens alustas reisi Titani suunas jõuluõhtul. Eile hommikul alustas ta laskumist Titani tihedasse atmosfääri, kuumakindel kilp instrumente kaitsmas.

Hoolimata sellest, et Cassini on Titani ümber teinud mitu tiiru ning saatnud Maale arvukalt pilte, olid teadlased endiselt teadmatuses, mis sondi kaaslase pinnal ees ootab.

Maa omast tihedam lämmastiku-sudune atmosfäär varjas igasuguse vaate ning teadlased võisid vaid oletada, kas sondi ootab ees vedela etaani või metaani ookean või hoopis kivine-jäine pind.

«Arvan, et pind saab olema nii eksootiline, et me küsime: «Mis, pagan, see on?»,» sõnas Cassini missiooniga tegelev USA teadlane Laurence Soderblom.

Suurema osa plaanitud tööst teeb Huygensi sond ära juba õhus hõljudes, kogudes atmosfääriproove ning vaadeldes taevakeha pinda.

Missiooni peamine eesmärk on aga otsida jälgi keemilistest protsessidest, mis võivad olla elu aluseks. Titani pinnal peab sond plaanide kohaselt töötama kolm minutit.

«Titan on ajamasin,» selgitas uudisteagentuurile AP NASA teadlane Alphonso Diaz. «See võimaldab meil vaadata tingimusi, mis võisid valitseda Maal tema algusajal. Ta võib olla sügavkülmas säilitanud keemilisi ühendeid, mis lõid tingimused elu tekkeks Maal.»

Titan on ainus planeedi kaaslane Päikesesüsteemis, millel on atmosfäär, mistõttu näevad teadlased seda ainuvõimaliku kohana Maa minevikku vaatamiseks.

Varem pole inimese saadetud kosmoseaparaadid teiste planeetide kaaslastel maandunud.

Huygensit kandnud kosmoselaev Cassini startis Saturni suunas seitsme aasta eest ning lisaks Huygensilt tuleva info vahendamisele jätkab ta hiidplaneedi kuulsate rõngaste ning arvukate kaaslaste uurimist.

    Tagasi üles