Uue põhiseadusega Iraak

Ametnikud asusid Iraagi uue põhiseaduse referendumil antud hääli lugema kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist 15. oktoobril. Ametlik hääletustulemus, et iraaklased on põhiseaduse heaks kiitnud, selgus aga alles eile. Foto: AP / Scanpix

Miks Iraagi uus põhiseadus rahvahääletusel läbi ei kukkunud? Enne referendumit oli ju palju juttu, et see võib nii minna.
Referendumi õnnestumiseks oli kaks tingimust: et üle poole referendumil hääletanutest toetaks teksti ja et selle vastu ei antaks vähemalt kaks kolmandikku hääli kolmes Iraagi provintsis.

Referendumitel, kus rahvale antakse kinnitamiseks pikk ja keeruline tekst, hääletavad inimesed mitte teksti sobivusest lähtudes, vaid ikka selle järgi, mida neile soovitavad poliitilised arvamusliidrid. Nii oli Eestis 1992. aasta põhiseadusreferendumil ja nii oli nüüd ka Iraagis.

Sunniitide kannapööre

Iraagis aga juhtus nii, et viimasel hetkel jäid vastuhääletamiseks valmis inimesed ilma juhtideta. Sunniitide poliitilised juhid olid aasta alguses kutsunud oma pooldajaid üles boikoteerima ajutise parlamendi valimisi. Pärast seda olid nad levitanud arvamust, et otsused, mis ajutisest parlamendist tulevad, on Iraagile halvad, ja et uue põhiseaduse kehtestamine tuleb iga hinna eest nurjata.

Kuid sunniidid, kes olid valmis vastu hääletama, olid enamuses ainult kahes Iraagi provintsis: Süüria piiri äärses Al-Anbaris ja Salaheddinis, millel pealinnaks Saddam Husseini kodulinn Tikrit.

Põhiseaduse nurjamiseks oleks olnud vaja tõsist katset saavutada selle kahekolmandikuline tagasilükkamine veel Iraagi loodetipus asuvas Nineveh’ provintsis. Sellist katset aga ei tulnud, senine boikoteerimispoliitika oli jõudnud pankrotti.

Veelgi enam, osa sunni poliitikuid tegi viimasel hetkel justkui kannapöörde – mõni neist oli lihtsalt vait, mõni kutsus aga hoopis üles uut põhiseadust toetama.

Võib oletada, et mõne organisatsiooni meelemuutuse ostis USA okupatsioonivõim soodustustega. Teised aga arvatavasti lugesid tähelepanelikult hääletamisele pandud teksti ja leidsid, et nende huvide seisukohalt see ehk kõige halvem ei olegi – igatahes peaks see viima ameeriklaste kiirema Iraagist lahkumise poole.

Nüüd aga järgneb Iraagis kaks kuud tormilist valimispoliitikat. Uue parlamendi valimised peavad toimuma hiljemalt 15. detsembril. Ilmselt võtab ajutine parlament lähipäevadel vastu uue valimisseaduse, mille eelnõu tekst on siinkirjutatava aluseks.

Uudne rahvaesindus

Iraagi parlament on uue põhiseaduse järgi ette nähtud 275-kohaline (1 mandaat 100 000 elaniku kohta). Valimine toimub proportsionaalse valimismeetodi järgi selliselt, et iga Iraagi provints moodustab valimisringkonna ehk siis 18 ringkonda.

230 mandaati kavatsetakse jagada nende provintside vahel vastavalt elanike arvule, seega

üks mandaat umbes 120 000 elaniku kohta. Kasutatakse suletud nimekirja meetodit (inimesed hääletavad nimekirja poolt, mitte nii, nagu Eestis, kus valime kandidaati).

Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil. Peale selle jagatakse 45 mandaati provintsides nimekirju üles seadnud organisatsioonide üleriigiliste nimekirjade vahel.

Valimiskünnist, nagu Eestis viis protsenti hääli, ilmselt olema ei saa. Nimekirju aga tuleb ilmselt väga palju – jaanuaris toimunud ajutise parlamendi valimisel võistles omavahel rohkem kui 110 nimekirja.

Uus põhiseadus nõuab, et naised saaksid parlamendis vähemalt veerandi kohtadest. Ilmselt pannakse valimisseadusesse nõue, et igas ülesseatavas nimekirjas peab iga kolme järjestikuse kandidaadi hulgas olema vähemalt üks naine.

Tulevasse parlamenti ei lubata inimesi, kes kuulusid Saddami Baathi parteisse. Erandina võib siiski valimistel osalemise loa anda komisjon, mis tegeleb Iraagi puhastamisega Baathi pärandist.

Heakskiidetud põhiseadus

• Iraagi uut põhiseadust toetas 78 protsenti hääletamas käinutest.

• Konstitutsiooni vastu hääletas 21 protsenti.

• Põhiseaduse läbikukkumiseks oleks vähemalt kolmes provintsis pidanud hääletajad andma sellele kaks kolmandikku vastuhääli.

• Konstitutsiooni vastu olid peamiselt sunniitidest elanikega Al-Anbari ja Salaheddini provints.

• Nineveh’s hääletas põhiseaduse kava vastu 55 protsenti, kuid see jääb alla kahe kolmandiku piiri.

• Põhiseadushääletusest võttis osa 64 protsenti registreeritud valijatest.Allikas: AFP, PM