/nginx/o/2013/09/05/2057197t1ha415.jpg)
«Heade» naabrite Rootsi ja Soome hokifinaal, mis täitis Palasport Olimpico halli sinikollaste ja sinivalgete ristilippudega, lõppes soomlastele halvimal moel kaotuse kõrval tuli leppida kibeda tõdemusega, et 12-aastase vaheaja järel jäädi taliolümpiamängudel sootuks kuldmedalita.
Tre Kronor ehk «Kolm krooni», nagu Rootsi hokimeeskonda särgiesisel kujutatu tõttu on aastakümneid hüütud, alistas Leijonat ehk lõvid tasavägises duellis 3:2 ning tõusis 1994. aastal Lillehammeris läbi elatud esimese triumfihetke järel teist korda olümpiavõitjaks.
«Kohtumise eel võid vastasest rääkida kui palju ja mida tahes,» tõdes Rootsi peatreener Bengt-Åke Gustafsson. «Lõpuks peavad ikka mängijad otsustama, tuhandiksekundite jooksul reageerima ning plaanitu ellu viima. Pean seda privileegiks, et saan töötada selliste mängijatega, nagu mul on.»
Sundini viimane olümpia
Kahe kolmandiku järel tablool säranud viiginumbritele 2:2 viimase perioodi kümnendal sekundil tugeva kaugviskega lõpu teinud rootslaste veterankaitsja, 35-aastase Nicklas Lidströmi tabamus ajas kollastes särkides fännid pöördesse. «Heja Sverige!» ei tahtnud hallis kuidagi vaibuda.
Areeni hiiglaslikule videotabloole aeg-ajalt ilmunud üleskutsed «Tehke lärmi» ja «Lööge käsi kokku» ning ergutusrühma näitsikute hüplemine vahekäikudes aitas publiku korraldatud möllul väldata lõpusekunditeni.
Võitjate ülejäänud tabamused tulid Henrik Zetterbergilt ja Niklas Kronwallilt kõik Rootsi väravaviskajad teenivad profileiba NHLi klubis Detroit Red Wings. Avakolmandiku järel 1:0 eduseisu nautinud kaotajatest olid täpsed Kimmo Timonen ning Ville Peltonen.
«Kas Detroidi mängijad juhtisid meid kullale? Ei kuigi nad tegutsesid suurepäraselt, kuulub koondisse 23 meest, kes kõik andsid võitu väärilise panuse,» arutles Gustafsson diplomaatiliselt.
Rootsi mängu käivitamisel kandsid juhtrolli 35-aastane Toronto Maple Leafsi staarründaja Mats Sundin ja 32-aastane Philadelphia Flyersi tugitala Peter Forsberg. «Tundsime kõik, et seekord on meie kord võita,» tõdes Forsberg, kes kuulus ka Lillehammeri OMil võidutsenud koondisse.
Õnnelik Sundin kinnitas, et tema olümpiaetteasted on sellega lõppenud. «Olümpiakulla võitmisega kaasnesid kahtlemata karjääri magusaimad hetked,» tunnistas ta. «Kuid loodetavasti suudan Toronto klubiga ka kevadel Stanley karikasarja finaali jõuda.»
Soomlased, selle asemel et kaotusseisus iga sentimeetri eest jääl võidelda, tegutsesid lõpuni suhteliselt loiult.
«Me ei näidanud oma parimat mängu võib-olla segas see, et kohtusime Rootsiga,» möönis Soome juhendaja Erkka Westerlund. «Tulime olümpiaturniirile väga võimsa meeskonnaga, kuid siin polnud meie aeg. Midagi ei ole teha, selline draama kuulub spordi juurde.»
Teel finaali kaks korda kaotusekibedust taluma pidanud Rootsi noorest võidust sai rääkima hakata siis, kui Soome kaitsja Toni Lydman pidi neli ja pool minutit enne lõppu kaheks minutiks karistuspingile siirduma.
Enne eilset lüüasaamist olümpial kõik seitse kohtumist võitnud põhjanaabreid ei aidanud ka väravavahi asendamine kuuenda väljakumängijaga veidi enne eesriide langemist rootslaste puurilukk Henrik Lundqvist tegutses kindlalt, nurjates viimasel minutil vastaste üliohtliku lähiviske.
«Kui ta poleks teinud seda suurepärast tõrjet, võinuks kohtumine lõppeda teistmoodi,» tunnustas Gustafsson Lundqvisti. «Et võita olümpiakuld, peab meeskonda kuuluma tippklassist väravavaht.»
Lundqvist rääkis, et kohtumine finaalis igipõlise rivaali Soomega muutis esikohaheitluse eriti suureks väljakutseks. «Juba enne olümpiat oli meie eesmärk vaid kuldmedal,» nentis ta.
Kaotus teeb haiget
Pettunud Soome fännid olid sunnitud taas nõutult üksteisele otsa vaatama ja küsima: miks mängud Rootsiga ei taha kuidagi hästi lõppeda?
Tõsi, seekord ei tehtud neile «Rootsit» aastaid tagasi kurikuulsaks saanud tabava väljendi kõige otsesemas tähenduses erinevalt varasematel tiitlivõistlustel viimaste sekunditega saavutatud mitmest «lotovõidust» olidki rootslased olümpiafinaalis lihtsalt natukene paremad.
«Millegipärast jäi võimetelaegas avamata,» nentis Lydman. «Raske öelda, miks. Praegu, kui tunded nii üleval, on raske mängu analüüsida.»
Globaalselt tähendas RootsiSoome esikohaheitlus pigem pisikeste omavahelist naginat kui miljonitele spordisõpradele kauaoodatud hoki-thriller'it, ent Skandinaavias omandas duell sajandi vastasseisu mõõtmed. Mis saanuks mõlema osapoole toetajaile kujuneda üleaedsega kohtumisest veel magusamaks?
Soomlaste staar, Montreal Canadiensi edurivimees Saku Koivu pidas hõbedavõitu ühteaegu nii uhkusttekitavaks kui ka nukraks sündmuseks. «Jäähokis on juba nii, et igat värvi medal ei tundu alati positiivse saavutusena,» arutles ta.
«Finaalmängu kaotus pärast nii vägevat turniiri teeb tõsiselt haiget,» lisas Soome ründaja Jere Lehtinen.
«Sellest on raske üle saada,» täiendas Jarkko Ruutu.
Rootsi tee kullani
Rootsi jäähokimeeskonna mängud Torino olümpial:
Alagrupimängud:
15.02. Kasahstaniga 7:2
16.02. Venemaaga 0:5
18.02. Lätiga 6:1
19.02. USAga 2:1
21.02. Slovakkiaga 0:3
22.02. veitsiga 6:2 (VF)
24.02. Tehhiga 7:3 (PF)
26.02. Soomega 3:2 (F)
(24.42 Zetterberg, 33.24 Kronwall, 40.10 Lidström 14.45 Timonen, 35 Peltonen).
Pronksimäng: Tehhimaa Venemaa 3:0 (4.48 Erat, 26.36 Zidlicky, 59.52 Straka).
Rootsi koosseis:
Mikael Tellqvist, Henrik Lundqvist, Nicklas Lidström, Niklas Kronwall, Christian Bäckman, Niclas Hävelid, Ronnie Sundin, Kenny Jönsson, Daniel Tjärnqvist, Daniel Alfredsson, Daniel Sedin, Mats Sundin, Henrik Sedin, Peter Forsberg, Per-Johan Axelsson, Samuel Pahlsson, Fredrik Modin, Mikael Samuelsson, Henrik Zetterberg, Mika Hannula, Jörgen Jönsson ja Tomas Holmström.
Peatreener Bengt Ake Gustafsson.