Kaitseväe missioon Kesk-Aafrika Vabariigis võib alata juba veebruaris
Täiendatud kell 16.20

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul võivad Eesti kaitseväelased Euroopa Liidu missiooni koosseisus Kesk-Aafrika Vabariiki sõita juba veebruari lõpus.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kinnitas täna pressikonverentsil, et samaks ajaks on kaitseväelased on missioonile minekuks valmis.

«Tegemist on ühekordse missiooniga, mis saab olema selgelt ajaliselt piiritletud nelja kuuga. Missiooni reaalne algusaeg sõltub sellest, millal Euroopa Liidu sõjaline missioon moodustub ja millises graafikus meie üksusi missioonis vajatakse,» lausus Reinsalu.

Eesti saadab Kesk-Aafrika Vabariiki Scoutspataljoni rühmasuuruse üksuse, mis tegutseb soomukitel. Need sõdurid saabusid 2012. aastal Afganistanist missioonilt, mis tähendab Terrase sõnul seda, et tegemist on kogenud sõduritega neil on olemas missioonikogemus.

Terrase sõnul on praegu õhus kolm varianti, milliseid ülesandeid Eesti kaitseväelastelt Kesk-aafrika Vabariigis oodatakse. «Meilt oodatakse kas kiirreageerimisüksusena tegutsemist Prantsuse vägede toetuseks, julgeoleku tagamist staatilisena Bangui lennuvälja territooriumil või Tšaadist Banguisse kulgeva transporditee julgeoleku tagamist. Me oleme veel otsustamas, millist nendest kolmest ülesandest me täitma hakkama,» ütles Terras.

Prantsuse kaitseministri palve Eestile oli, et eestlased oleksid missioonil toetavas funktsioonis, mis võimaldaks prantslastel kasutada oma vägesid rohkem operatsioonidel.

Terras nentis, et logistiliselt on see keeruline operatsioon, kuna kohalesaabumine peab toimuma õhutranspordiga.

Terrase sõnul on kaitseväel Kesk-Aafrika Vabariigi tingimuste jaoks kogu vajalik varustus olemas. «Prantslastel on väga pikaajaline kogemus selles piirkonnas tegutsemisel ja meil on koostöös nendega läbi käinud kõik vajalikud logistilised elemendid et seda ülesannet täita,» lausus ta.

Terras lisas, et eestlased võtavad Aafrikasse kaasa oma soomukid, kuna Scoutspataljoni sõdurid on saanud väljaõppe, et oma soomukitega tegutseda. Kaitseväe juhataja sõnul oleks sõdurite ümberõpetamine keerulisem kui soomukite kaasavõtmine.

Kaitseväe juhataja nentis, et kuigi Kesk-Aafrika Vabariik tundub kaardi pealt vaadates väike, on tegemist riikliku moodustisega, mille suuruse jääb Ukraina ja Prantsusmaa vahele. Riigis on hõre asutatus ning seal pole kunagi toimunud rahvaloendust, hinnanguliselt on riigis 4,5-5 miljonit elanikku.

«80 protsenti elanikkonnast on kristlased ,10 protsenti moslemid ja 10 protsenti animistid, kuid piirid kristluse, islami ja animismi vahel on hägused. Riigi põhjaosas on kõrb, kesk- ja lõunaosa on troopiline ning väga karmi kliimaga. Seal on väga rohke haiguste levik, hepatiidi ja malaariavõimalus on väga suur. Riigis on väga kehvasti arenenud meditsiinisüsteem, haiglad puuduvad. Elanikkonna olukord on väga raske,» nentis Terras.

Reinsalu nentis, et Kesk-Aafrika Vabariigis on julgeolekuolukord äärmiselt kriitiline.

«Riigis on ligi miljon põgenikku, reaalselt humanitaarabi vajab umbes pool riigi elanikkonnast. Üle 1000 inimese on kaotanud elu. On reaalne oht, et olukord läheb üle humanitaarkatastroofiks, selliseks nagu Ruandas, kus oma elu kaotas ligi miljon inimest. Vägivald võib laieneda ka üle riigi piiride,» tõdes Reinsalu.

Kaitseministri sõnul käsitles Eesti Prantsusmaa palvet osaleda Kesk-Aafrika Vabariigi missioonil olulise sõjalise liitlase palvena.

«Prantsusmaa on meid abistanud Liibanoni pantvangikriisi lahendamisel ning Prantsusmaa oli suurim panustaja kaitseväe õppusel Steadfast Jazz,» tõdes ta.

Kaitseministeeriumi hinnangul võivad missiooni kulud ulatuda 2,7 miljoni euroni, mis kaetakse ministeeriumi eelarvest.

Missioonil osalemist otsustas valitsus täna toetada, mandaadi peab selleks andma aga parlament.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles