Riigikogu aseesimees, Keskerakonna liige Jüri Ratas tõi täna toimunud välispoliitika arutelu järel kommentaare jagades tähtsamate välispoliitiliste sündmustena välja suhete paranemise Venemaaga, uute Eesti esinduste avamise mitmel pool maailmas ning Ukraina sündmuste olulisuse Euroopa jaoks.
Ratas: siseriiklikku julgeolekut ja rahu ei saa võtta iseenesestmõistetavana
Ratas leidis, et nii välisminister Urmas Paet kui riigikogu saalis viibinud rahvaesindajad käsitlesid äärmiselt olulisi päevakajalisi teemasid.
«Välispoliitika valdkonnas pean ma positiivseks Eesti ja Venemaa suhete paranemist, mis viis Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamiseni 18. veebruaril. Loodetavasti ratifitseeritakse piirileping seekord mõlema riigi parlamendis ning aastakümneid ebaselge olnud piiriküsimus saab viimaks lahenduse,» sõnas ta. Ratas rõhutas, et Eesti ja Venemaa head ning vastastikku austavad suhted on mõlema riigi jaoks üliolulised ja piirilepingu sõlmimine aitab kindlasti parandada meie majanduslikku koostööd ning arendada turismisektorit.
Majandusküsimustest ja turmist rääkides tõi Ratas esile Eesti uute esinduste avamise Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas, ent meenutas, et jätkuvalt on vaja panustada ka piirkondlikkusse koostöösse Balti riikide ja Põhjamaadega ning töötada Rail Balticu projekti teostumise nimel.
Ukraina sündmused meenutavad Ratase sõnul, et siseriiklikku julgeolekut ja rahu ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. «Mina isiklikult loodan, et Ukraina jätkab lähenemist Euroopa Liidule, kuid oma riigi tuleviku üle otsustavad loomulikult Ukraina elanikud ise,» lisas ta.
«Kõige olulisem on demokraatliku ja korruptsioonivaba õigusriigi ülesehitamine ning Eestil tuleb siinosas ukrainlastele igakülgset abi ja tuge pakkuda,» rõhutas Ratas.
«Euroopa Liidu arengutest rääkides on kindlasti kõige olulisem vahepealsetest majanduslikest raskustest ülesaamine ning jätkusuutliku majanduskasvu taastamine. Tugev ja maailma mastaabis konkurentsivõimeline Euroopa Liit teenib kõigi Eesti inimeste huve,» sõnas aseesimees, kes toonitas, et selleks on vajali ka Eesti panus Euroopa arengusse läbi aktiivse töö Euroopa Komisjonis, Euroopa Nõukogus ning maikuus valitavas Euroopa Parlamendis.